Vanasti olid paljud lapsed ainult lehmapiimatoidul, tänapäeval hoiatatakse liiga varase piima andmise eest. Miks? Ikka selle koostise pärast: lehmapiimas on vähe rauda, mistõttu imikul võib tekkida kergesti aneemia. Teiselt poolt on lehmapiimas küllalt palju valku ja see võib kahjustada neerusid. Rohke piimavalgu varast saamist seostatakse ka diabeediga. Tegelikult on juba sajandeid teatud, et liigne valk on imikule kahjulik ja piima on ammust aega lahjendatud küll veega, küll tummiga.
Millal siis võiks lehmapiimaga algust teha? Kui siiani räägiti, et enne ühe aasta sünnipäeva ei peaks laps üldse lehmapiima saama, siis nüüd te-hakse soovitustes väikesi järeleandmisi. Öeldakse, et 8–9kuusele lapsele võib juba natuke lehmapiima anda. On muidugi kaks eri asja: põhitoiduna rinnapiima asemel lehmapiim ei sobi, aga see, kui ema teeb teisel elupoolaastal imikule putru ja paneb sinna natuke lehmapiima, ei ole patt. Muidugi on hea, kui ka puder sisaldab rinnapiima või piimasegu. Kui imik saab siiski lehmapiima, peab meeles pidama, et lahjendatud piimale tuleb lisada natuke rasva ja süsivesikuid. Suhe võiks olla selline: 100 ml 3,2%-list piima, 100 ml vett, teelusikatäis suhkrut siirupina ja pool teelusikatäit taimeõli, näiteks rapsiõli. Sobib ka koor.
Sageli on imikud piimale allergilised. Kas allergia võib tekkida ka rinnapiimast? Kui lapsel on soodumus allergia tekkeks – ema-isa, õed-vennad on allergilised –, oleks hea, kui ta saaks võimalikult kaua rinnapiima. Kui allergia siiski tekib, ei ole see põhjustatud rinnapiimast, vaid näiteks ema toidus olevast lehmapiima-valgust. Siis tuleb esimese asjana kõik piimavalku sisaldavad toidud oma menüüst välja jätta. Kui nädala-paari pärast on lapse nahk korras, gaasivalud ja kõhulahtisus kadunud, siis olemegi põhjusele jälile jõudnud.
Emad annavad juba mõnekuusele imikule kohupiima. Milliste piimatoodetega ikkagi alustada? Kindlasti ei tohi lehmapiimatoodetega alustada liiga vara, s.t enne 8.–9. elukuud, ja esimesena neist ei sobi kohupiim. Alustuseks on head fermenteeritud piimatooted, näiteks maitsestamata jogurt, mis on kergemini seeditav. Kohupiim kui kontsentreeritud valguallikas tuleks jätta üle aasta vanustele lastele.
Oletame, et laps ei saa rinnapiima, vaid piimasegu ja tal tekib ikkagi allergia. Mida teha? Tavaline piimasegu on tehtud lehmapiimast ja sisaldab seega piimavalku, mis võib põhjustada allergiat. Isegi valmispüreedes olev piim või koor võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni. Selliste laste jaoks on olemas spetsiaalsed ravitoidud. Üks neist on sojavalgul põhinev toidusegu, millega tuleks alustada siiski ettevaatlikult, sest sageli on piimavalku mittetaluvad lapsed tundlikud ka sojavalgule. Teine osa ravitoite on tehtud lehmapiimavalgust, mis on ensüümide abil lõhustatud aminohapeteks. Niisugune piimavalk tavaliselt reaktsiooni ei põhjusta. Spetsiaalseid toidusegusid müüakse apteekides, retsepti kirjutab välja pere-, laste- või nahaarst. Oluline ongi teada, et kui laps esimesel eluaastal piima ei kannata – on ju piim imiku põhitoit –, leidub sellele täisväärtuslik asendaja.
Kui kaua piimavalgu allergia kesta võib? Suur osa lastest kasvab aasta vanuses sellest välja, aga piimaallergia võib kesta ka kauem. Ega me ju väga täpselt teagi, millal laps piima taluma hakkab, seda tuleb tasapisi katsetada. Alustuseks sobib kõige paremini jogurt või hapendatud toode. Kui lapsel tekib nahalööve – punetavad ja karedad põsed –, tuleb sõltuvalt allergia raskusest 2–6 kuud vahet pidada. Kui suurem, näiteks kaheaastane laps ei talu piima, võib proovida sojapiimaga. Seda saab anda joogiks, sellega võib keeta putru, püreesid jne. Piimavalgu talumatus kaob hiljemalt kahe-kolmeaastaselt. See on seotud seedetrakti küpsemisega. Neid, kellel lehmapiimavalgu allergia jääb püsima kauemaks, on vähe. Kui nii siiski juhtub, on enamasti tegemist kombineeritud allergiaga.
Olen kuulnud, et paljud lehmapiimale allergilised lapsed taluvad kitsepiima. On see nii? Kitsepiimal on pisut teistsugune koostis ja mõni laps võib seda tõesti taluda paremini. Samas võib kitsepiima valk anda ristreaktsiooni lehmapiima valguga, s.t tekitada samuti allergiat. Seega tuleks katsetamisel olla ettevaatlik. Väiksele lapsele ei soovita ma kitsepiima ka sellepärast, et seal on vähe rauda ja väga vähe foolhapet. See tähendab, et neil lastel tekib palju kiiremini aneemia (foolhape on vajalik raua imendumiseks).
Kui laps ei kannata piimatooteid, kust ta siis vajaliku kaltsiumi saab? Kui laps ei tohi üldse piimatooteid süüa, tuleb talle kaltsiumi juurde anda. Aga siin on teine probleem. Sageli on preparaadid maitsestatud igasuguste lisanditega ja mida see tähendab? Jällegi allergiat. Sellisel juhul tuleb eelistada kõige tavalisemaid kaltsiumitablette ja anda lapsele lisaks D-vitamiini.
Aga mida teha siis, kui lapsel küll allergiat ei ole, aga ta lihtsalt ei joo piima? Kõigepealt tuleb kindlaks teha, miks ta seda ei joo. Võibolla on tal laktoosi talumatus? Laps on nii tark, et tajub ära, mis talle sobib, mis mitte. Võibolla hakkab tal pärast piimajoomist halb: tekivad kõhuvalu, gaasid?
Kellel ja miks tekib laktoosi talumatus? Laktoosi talumatus tekib sellepärast, et organism ei suuda omastada piimasuhkrut. Põhjuseks on piimasuhkrut lõhustava ensüümi, laktaasi vähesus. Huvitav on see, et kui piimavalgu allergia tekib imikueas ja vanusega kaob, siis laktoosi talumatusega on vastupidi – see tekib lapse kasvades. Kui võrrelda ensüümide aktiivsust vastsündinu seedetraktis ja täiskasvanul, siis imikul on ensüümid vähem aktiivsed. Läheb kolm-neli kuud, enne kui need suure inimese tasemele jõuavad. On siiski üks erand ja see on laktaas, mille aktiivsus on pärast sündi võrreldes täiskasvanueaga 200–300%. Kuna lapse põhitoit on piim, on see ka hädatarvilik. Ajapikku hakkab laktaasi aktiivsus taanduma ja mida vanemaks inimene saab, seda suurema tõenäosusega laktoosi talumatus tekib. Täielikult ei kao laktaasi aktiivsus aga kunagi: teatud kogust piima – see võib olla veerand või pool klaasi – võib inimene juua alati, ilma et midagi juhtuks.
Kas laktoosi talumatust võib ette tulla ka imikul? Neid, kellel see on imikueast saati, on Eestis mõned üksikud. Kui lapsel tõesti selline probleem tekib, ei pea ta siiski kasvama piimata. Talle sobivad sojavalgu baasil tehtud toidusegud, millesse on laktoosi asemel pandud muid süsivesikuid. Laktoosi talumatust esineb sagedamini väikelapseeas. Kuidas sellest aru saada? Laps ei saa rõõska piima juua, sest tal hakkab kõht valutama, tekivad gaasid ja kõhulahtisus. Huvitav on see, et mida rasvasem on piim, seda paremini organism laktoosi omastab. See kehtib ka toitudes, näiteks piimasupis või kastmetes, oleva piima kohta. Kui laps tõesti tavalist piima juua ei saa, võib talle anda spetsiaalseid tooteid (Hyla), milles laktoos on hüdrolüüsitud, s.t lõhustatud.
Võibolla just laktoosi talumatuse pärast ei tahagi koolilapsed piima juua? See on üks võimalik põhjus, millele tuleb mõelda. Seepärast ongi koolipiima programmis piima kõrval välja pakutud näiteks jogurt. Sellised lapsed taluvad paremini ka keefirit ja hapupiima. Kui laps ei taha piima lihtsalt maitse pärast, võib talle pakkuda kakaod.
Aga kui laps ei taha ka keefirit ja hapupiima, kust ta siis vajaliku kaltsiumi saab? Maitse parandamiseks võib keefirile ja hapupiimale lisada mahla, moosi, puuviljapüreed või anda lapsele jogurtit. Võimalusi on palju. Piima, keefiri ja hapupiima asemel võib pakkuda ka juustu ja kohupiima. Ainult kohupiimakreemiga pole võimalik piima asendada, sest siis peaks seda sööma tohutult palju, et vajalikku kaltsiumikogust kätte saada.
Kas lapsed võivad juua ka Gefilus- ja AB-tooteid? Liitrite viisi küll mitte, kuna sel juhul võivad need põhjustada kõhulahtisust. Selliseid tooteid võiks anda pärast antibiootikumikuuri, mis on hävitanud soolestikust kasulikud laktobatsillid. Ka jogurt on sel juhul hea, aga see peaks kindlasti olema kodumaine, elus jogurt.
Kaltsiumisisalduse poolest on jäätis samaväärne jogurtiga. Kui laps muid piimatooteid ei taha, ehk võiks siis vajalikud piimatooted asendada jäätisega? Teoreetiliselt võiks, aga jäätis on ikkagi magustoit. Laps saab sealt küll kaltsiumi, aga jäätises on ka palju süsivesikuid, mis annavad rohkelt energiat, täidavad kõhtu ja nii ei taha laps enam midagi muud. Sama on kohupiimakreemide ja kohukestega. Suur valgukogus ja magusained tekitavad täiskõhutunde ning võtavad isu. Juba kolm-neli päevas on palju, rääkimata siis kümnest.
Aga kui ta saab valgu, kaltsiumi ja energia kätte, miks ta ei võiks neid süüa? Aga kust ta saab sel juhul raua ja muud vajalikud ained? Ükski toiduaine ei ole üksinda täisväärtuslik.
Paljud emad kurdavad, et paariaastane laps ainult piima joobki. Nüüd võiks ju rõõmustada, aga… Selleks, et kaheaastane laps saaks vajaliku kaltsiumikoguse, peaks ta päevas jooma 600–700 ml piima. Sellega saaks ta hakkama. Et katta oma energiavajadust – ainult piimaga –, peaks ta jooma seda 2 liitrit. Kui ta midagi muud ei söö, saab ta ka sellega hakkama. Aga selleks, et saada vajalikku rauda, peaks ta jooma 17–20 liitrit piima päevas! Oletame, et ta joob liitri või poolteist piima. Lapse magu on pisike ja sinna midagi muud ei mahugi. Üks asi on kaltsium ja raud, aga puudu jääb ka muudest toitainetest, vitamiinidest. Kui laps on niru isuga, võiks talle piima asemel anda tahkemaid piimatooteid, siis mahub kõhtu veel muudki.
KUI PALJU VAJAVAD LAPSED PÄEVAS KALTSIUMI? 1–6aastased 600 mg 7–10aastased 800 mg 11–18aastased 1000 mg
PIIMATOODETE KESKMINE KALTSIUMISISALDUS 1 klaas piima - 240 mg 1 klaas keefirit - 240 mg 1 klaas petti - 220 mg 1 klaas joogijogurtit - 240 mg 1 tops (180 g) jogurtit - u. 200 mg 100 g kohupiima - u.100 mg 100 g kohupiimakreemi - 60 mg 100 g jäätist - 150 mg 20 g juustu - 100–200 mg
MIS ON MIS
Piimaallergia
- tingitud piimavalgu talumatusest
- esinem imikutel ja väikelastel
- põhjustab nahapõletikke (karedad punased põsed), oksendamist, gaase, kõhulahtisust
Laktoositalumatus
- põhjuseks piimasuhkrut lõhustuva ensüümi (laktaasi) vähesus või puudumine
- esineb lastel ja täiskasvanutel
- põhjustab gaase, kõhuvalu, kõhulahtisust
