Taimeõlid toiduks ja raviks

Rasvad on süsivesikute kõrval organis­mi tähtsad energiaallikad, sisaldavad ka rasvas lahustuvaid vitamiine ning on va­jalikud nende imendumiseks. Toidurasvad on olulised sapi väljutajad. Kui toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe ning see pee­tub sapiteedes, kus sapis olevad soolad lades­tuvad ja võivad põhjustada sapikivisid.

Rasvad on organismi võimsaim ener­giaallikas, vajalikud ka ajutegevuseks ning ainevahetust reguleerivate ainete sünteesil.

 

Küllastamata rasvhapped on tervislikud

Taimeõli on peaaegu puhas taimne rasv, mis koosneb peami­selt küllastamata rasvhapetest - need on tervislikud ning orga­nism omastab neid hästi.

Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:

• küllastunud rasvhapped

• monoküllastamata rasvhapped

• polüküllastamata rasvhapped.

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, kuid see on tinglik jaotus. Mida vedelam on rasv oma loomulikus olekus, seda rohkem leidub sel­les tervislikke, küllastamata rasvhappeid.

Saame ka asendamatuid rasvhappeid

Mõningaid rasvhappeid ei ole organism võimeline ise toot­ma, mistõttu peab neid saama valmis kujul toiduga. Neid nime­tatakse asendamatuteks rasvhapeteks, mis jagunevad

- oomega-3 rasvhapeteks

- oomega-6 rasvhapeteks.

Kõiki neid leidub taimeõlides, oomega-6 rasvhappeid rohkem just oliivi- ja linaõlis.

Asendamatutel rasvhapetel on organismis mitu ülitähtsat ülesannet: need kindlustavad rakumembraanide häireteta talit­luse, nendest lähtub mitme bioaktiivse aine süntees ning neid on vaja häireteta ainevahetuse kulgemiseks.

Et ei tekiks vitamiinipuudus

Rasvadel, sealhulgas taimeõlidel, on oluline tähtsus rasvla­hustuvate vitamiinide seisukohalt. Toidu bioloogilist väärtust ei hinnata üksnes valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide järgi. Vitamiinidel on oluline osa rasva ja süsivesikute muutmisel energiaks ning luu- ja sidekoe moo­dustumisel. Vitamiinid jaotatakse kaheks:

-rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E- ja K-vitamiin)

-vesilahustuvad vitamiinid (B-kompleksi vitamiinid ja C-vitamiin).

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, võib meil tekkida rasvlahus­tuvate vitamiinide puudus, olgugi et sööme neid vitamiine ehe­dal kujul või nendest rikkaid, kuid rasvavaeseid toiduaineid.

Rasvana on taimeõlid väga tervislikud ka seetõttu, et need ei sisalda kolesterooli nagu kõik teisedki taimsed toiduained. On teada, et vere kõrge kolesteroolisisaldus soodustab ateroskleroosi, mis võib põhjustada südame pärgarterite umbumist. Kuid just polüküllastamata rasvhapped, mida leidub taimeõlis, vahendavad vere kolesteroolitaset.

2-3 supilusikataiest päevas piisab

Et mitmekülgseks tervislikuks toitumiseks vajame nii loom­set kui ka taimset rasva, on tavainimesele selge. Kahtlane, kas seda mõistavad taimetoitlased ja väga ranget dieeti pidavad kaa­lulangetajad. Kui organism jäetakse varasest noorusest peale il­ma asendamatutest rasvhapetest või rasvlahustuvatest vitamii­nidest, võivad sellega täiseas kaasneda ebameeldivused (naha­kuivus, pahaloomulised kasvajad, veresoonte ummistused ja jäi­kus, südamehaigused, lihaste kärbumine, soolepõletikud jm). Loomulikult ei tohi rasvadega liialdada, sest liig soodustab ke­hakaalu tõusu, südame- ja veresoonkonnahaigusi, vähki jt tõbe­sid. Seda kõike eriti loomsete rasvadega liialdamisel. Kuid ei ta­su vaimustusse sattuda ka soovitusest "mida rohkem toiduõli, se­da kasulikum tervisele".

*rasva osakaal päevasest toiduenergiast ei või olla alla 20-25% ega üle 30%.

* Üldisest toidurasvast kogu toidus peab 1/3 olema taimne rasv (taimeõli)

* Normaalse kehaehitusega täiskasvanu vajab päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehakaalu kohta. Seega 2-3 sl täisväärtuslikku õli päevas on piisav kogus, mitte arves­tada majoneesi ja määrdemargariiniga sissesöödud õli.

Biokeemilised uuringud on näidanud, et õlide (ka kalaõlide) kestev liigtarbimine võib kasu asemel tuua kahju. Nii suureneb risk haigestuda vähktõppe, veri võib muutuda liiga vedelaks ning veresoonte lupjumine võib hoopis hoogustuda.

Inimese toidus peavad iga päev esindatud olema kõik 3 tüüpi rasvad. Arvestades seda, et nii liha- kui ka piimatoodetega saa­me tihti isegi liiga palju küllastunud rasvu, peame tasakaalusta­miseks saama taimseid toiduõlisid vastavalt soovitustele.

Taimeõli kahel viisil

Taimeõli valmistatakse õlitaimede seemnetest, viljadest ja tuu­madest, samuti teraviljaidudest. 

Õli saadakse kätte kahel viisil:

• külmpressimisega (40 kraadi juures)

• kuumtöötlemisega (leotamine 70-80 kraadi juures).

Külmpressimisega saadakse kõrgema kvaliteediga õlid, mis on küll hinnalt kallimad, kuid nendes säilivad toorme vitamiinid. Kuumtöötlemise kõrgem temperatuur, lisanditest puhasta­mine ning sageli ka säilitusainete lisamine vähendavad oli toi­teväärtust. Kuumtöötlusega saab rohkem õli ning selle hind on ka odavam.

Ühel või teisel viisil saadud õli puhastatakse erineval mee­todil. Külmpressimisel säilivad õlis küll kõik kasulikud ained, kuid selle sisse jäävad vabad rasvhapped, mis soodustavad oli rääsumist. Selleparast on külmpressitud õlide säilivusaeg lühem kui kuumtöödeldud õlidel.

Külmpressitud õlidest on meil müügil oliivi-, pähkli-, seesa­mi- ja linaseemneõli - kõik suure vitamiinisisaldusega ja rikkad bioloogiliselt tähtsate toimeainete (rasvhapete) poolest.

Milline õli ja kuidas kasutada

Toiduõli ostes vaadake kindlasti, millest see on toodetud ja milleks seda kasutada. Kahjuks on müügil ka niisuguseid õlisid, millel puudub täpne info. Need õlid on küll odavamad, kuid kahtlase väärtusega.

Vahel on etiketile märgitud kas "salatiõli" või "praadimisõli". Praadimisõli sobib nii praadimiseks kui ka külmalt salatites kasutamiseks. Salatiõli aga võib üksnes külmalt tarvitada. Külmpressitud õli on mõel­dud üksnes külmalt kasutami­seks, sellega praadimisel tekivad vähktõbe soodustavad ained. Eriti oluline on teada taimeõli väärtust ja täpset koos­tist sel juhul, kui kasutame se­da raviks. Õlide kuningaks peetakse oliiviõli ja see on ra­viks kahtlemata kõige sobi­vam. Odavamal oliiviõlil ei ole seda väärtust, mis kallimal. Oliiviõli sobib vaga hästi toor­salatitesse.

Perenaised kasutavad pal­ju Eestis toodetud rapsiõli. Saada on ka eestimaist, külmpressitud linaseemneõli, mil­lel on suur väärtus eriti E- j a F- ­vitamiini tõttu.

Toiduõli on parim lisand sa­latitele, see sobib kõige paremi­ni küpsetistesse ja praadimiseks.

Soovitusi õli ostmiseks ja tarvitamiseks

*Enne ostmist lugege etiketilt, millest ja millisel meetodil on oli toodetud; milleks on see mõeldud ning kui kaua ta säilib

*Mõne taimeõli etiketil olev märge "kolesteroolivaba" on lihtsalt ostja peibutamiseks, sest kõik taimsed toiduained ei sisalda kolesterooli.

*Hoidke toiduõli suletult jahedamas kohas (10-15 kraadi juures) ja valguse eest kaitstult, et ära hoida kahjulike lagusaaduste teket. Õli kuumutamisel eelistage paksupõhjalisi teflonkattega nõusid.

*Ärge kuumutage oli üle 180 kraadi (sellest annab märku suitsu teke) ega kasutage seda mitu korda (näiteks pirukate või friikartulite valmistamisel).

*Rafineerimata (külmpressitud) toiduõlid praadimiseks ei sobi.

*Liiga madalal temperatuuril imab toiduaine liialt õli sisse.

*Apteegis müüdavad õlid on mõeldud haiguste raviks ja hinnalt kallimad. Nii saate osta sealt astelpaju-, nisuidu-, linaseemne-, pähkli- ja kastoorõli.

*Toiduõli võite vähem kasutada, kui tarvitate toiduks päevalille­seemneid, pähkleid, linaseemneid jt õlirikkaid saadusi.

Teeme ise maitseõli

Põhiliselt kasutatakse toiduõli külmalt ikka salatites kas iseseisvana või majoneesi sees. Maitseõlisid võib tarvitada praadidele kastmeks või sõme­rates putrudes.

Maitsestatud salati- ja gril­likastmeid on ka müügil, kuid endast lugupidav perenaine, kes kasvatab maitsetaimi, teeb niisuguse õli ise. Õlikastmete maitsestamiseks sobivad näi­teks valge pipar, hakitud sibul, petersell, karulauk, murulauk, till, tüümian, estragon, karde­mon, karri- või paprikapulber, tomatipüree, tsillipipar, sinep, sidrunimahl või poest ostetud salatimaitseaine.

Õli maitsestamine oleneb perenaise oskustest ja eesmär­gist. Nii piisab toorsalatite õli maitsestamiseks sidrunimah­last, mahedamaitselisest sine­pist ja piprast. Hoopis terava­ma kastme teeme vinegretile, kasutades purustatud küüslau­ku, õuna- või veiniäädikat, est­ragoni, paprikapulbrit jne.

Maitseõli võib valmis teha varem. Selleks torgake pudelis­se näiteks paprika, sibul või  kuuslauk, lisage muid maitseai­neid, valage õli peale ning pä­rast nädalaajast seismist ongi maitsev kaste olemas. Kui leida vigurpudel ja mõne maitsetai­me õied-oksad on tervelt pude­lisse pistetud, saab niisugune maitseõlipudel ka laua ehteks.

MAITSEÕLI SALATlTELE (põhiretsept)

3 sl rapsiõli või muud salatiõli

2 sl sidrunimahla või 1-2 sl veiniäädikat

2 tl rnahedat sinepit

1 tl hakitud maitserohelist

1 tl suhkrut

1/2 tl soola

Lahusta äädika sees suhkur, sool ja sinep. Sega juurde maitsetaimed, kalla juurde peene joana salatiõli ja klopi segu vispliga segi.

Kui kasutad salatis sibulat, siis võiks seda enne samas umbes 20 minutit marineerida.

NB! KALORILUGEJATELE

100 g (pool teeklaasi) taimeõli annab keskmiselt 907 kcal energiat, umbes sama palju kui näiteks searasv.

Abi õliravist

Juba vanas Indias teati õlide ravi­omadusi. Õliravi on kõrvaltoimeta, odav ja kergesti rakendatav loodus­lik raviviis.

Laialdaselt on ravivahendina levinud ka eeterlikud õlid, kuid need on kallid ja nende kasutamine nõuab palju tead­misi. Kuid abi saab ka tavalisest toiduõlist ja kodus valmistatud raviõlidest.

Organismi puhastamine õliga (India ja Venemaa moodi)

Iga päev tuleb tühja kõhuga teha suu­loputus külmpressitud (rafineerimata) oliivi-, seesami-, rapsi- või päevalilleõli­ga. Parim aeg selleks on hommikuti pä­rast ärkamist ja enne hammaste pese­mist. Kes kannatab krooniliste haiguste käes, võib protseduuri teha kuni kolm korda päevas, kuid alati enne sööki.

Loputuseks tuleb võtta 1 supilusika­täis külmpressitud taimeõli, hoida seda suus 15-20 minutit (samal ajal võib toas ringi liikuda ja teha oma hommikusi toimetusi). Keelt peab suus liigutama ja sellega oli läbi hammaste suruma. Lõpuks tuleb suu sooja veega loputada ja hambad hoolikalt ära pesta.

Harjumiseks võib algul õli suhu võtta vähem (1 tl) ja hoida suus vähem aega. Niisuguse õliravi toime kohta pole küll teaduslikke uuringuid, kuid koge­mused on näidanud selle head mõju. Kõige levinum teooria seletab õliravi toimet sellega, et suu limanaha näär­med, nagu higinäärmedki eritavad kahjulikke jääkaineid, mis on tekki­nud ainevahetuses või on organismi tunginud. Õli on kleepjas ja seetõttu seob endaga kahjulikke aineid paremi­ni kui näiteks vesi.

Minu tütar on seda protseduuri tei­nud 3 aastat: ikka kaks kuud järjest ja kuu aega vahet. Tema tervislik üldsei­sund on paranenud ning ta on vabane­nud nahaekseemist ja allergiast.

Ise olen pärast veega loputust võt­nud sisse 1 dessertlusikataie oliivi- või pähkliõli seedimise korrastamiseks.

Õliravi on end õigustanud nii tõbe­de korral kui ka profülaktikaks. Pidev õliloputus mõjub hästi ka igemetele ja hammastele, kurgule. Samuti on õliravi hea bronhiidi ja köha puhul.

Õlitõmmised koduapteegis

Ravimtaimi osatakse kasutada teena ning vesi- ja alkoholitõmmisena, kuid vä­hesed valmistavad kodus õlitõmmiseid.

Kui soovime oli säilitada pikemat ae­ga, siis kasutame õlitõmmise tegemiseks kuumtöödeldud (rafineeritud) õli. Tõmmis külmpressitud õliga seisab vä­hem aega, kuid see-eest on see toiteai­nerikkam. Oma kogemustest võin öel­da, et mitte iga taime puhul ei eraldu külmmenetlusel vajalikud toimeained ja nii mõnigi värskete taimede või juu­rikate õlitõmmis võib rikneda paari päeva jooksul. Enne valmistamist tuleb uu­rida kirjandust ning kogemuste puudu­misel kasutada kuivatatud droogi ja kuumtöötlemist.

Erinevate tõbede puhul on soovita­tud teatud õli. Pähkliõli aitab ravida ateroskleroosi, ülihappesusega gastriiti, jämesoolepõletikku jm. Päevalilleõliga tehakse kompresse, ravitakse nahahai­gusi ning seda kasutatakse raviõlide te­gemiseks.

Taimeõlide raviomadusi saab tundu­valt tugevdada vastavate ravimtaime­dega. Nii näiteks aitab maksahaiguste puhul maisiõlitõmmis võilillega.

Mõnest taimest ei eraldu ravitoime­ained hästi õlisse. Sel juhul võib teha enne alkoholitõmmise ja seejärel sega­da õliga. Nii tehakse kadakamarja-, pih­laka- ja teiste tugevakestaliste marjade tõmmist ning kasutatakse enamasti vä­lispidiselt, nagu on vastavate ravimtai­mede soovitustes kirjas (vt "Kodutoht­ri ravimtaimlast" järele).

NAISTEPUNA (ANGERVAKSA) ÕLITÕMMIS KUUMMENETLUSEL

I-2 peotäit hästi kuivatatud ja peenestatud naistepunadroogi

0,5 I taimeõli

Pange droog emailnõusse ja kuumutage vesivannil aeg-ajalt segades 60-70 kraadi juures 3 tundi. Kurnake läbi kahekordse marli. Raviõli püsib pikemat ae­ga kasutamiskolblik üksnes külmkapis hoituna.

Tarvitage angiini, igemepõletiku, gastriidi ja kaks­teistsõrmikuhaavandi korral. Sisemiste haavanditega on soovitatav sisse võtta 1 dessertlusikatais 3 kor­da päevas 20 minutit enne sööki. Paarinädalane ravi­kuur aitab tugevdada veresooni ja vähendada depres­siooni.

Angiini ja igemepõletiku puhul hoidke raviõli mõn­da aega suus ja sülitage pärast välja. Välispidiselt sobib see oli kareda ja vananeva naha turgutamiseks ning kõrvapõletiku kompressiks.

Samal viisil võib valmistada ka angervaksaõli, kus­juures on parem kasutada toorest ürti. Selle õli säili­vusaeg on pikk, sest angervaks on ise konservant. An­gervaksaõli soovitatakse kasutada allergiliste löövete, ohatiste ja kõiki liiki ekseemide ning raskesti parane­vate haavade parandamiseks. Samal ajal on soovitatav juua ka angervaksateed kuni 3 kl päevas.

NAISTEPUNA ÕLITÕMMIS KÜLMMENETLUSEL

2 peotäit värsket (või kuivatatud) peenestatud naistepunaürti

0,5 I oliiviõli

Pange toores ürt tumedasse purki ja valage üle oliiviõliga. Laske seista soojas kohas, aknal päikese käes või sooja pliidi äärel 7-10 päeva, loksuta­ge pidevalt. Kurnake läbi mitmekordse marli ja tarvitage kohe. Säilib külmkapis 4-5 päeva. Enne sissevõtmist soojenda­ge vajalik kogus toatemperatuurini.

See raviõli on tõhus vahend komp­ressina nahaallergia puhul, samuti sis­sevõtmiseks põletike korral, sapikivide lõhustamiseks, depressiooni ja muude närvisüsteemi häirete puhul, nahahaiguste ja haavandite (ka mao- ja kaks­teistsõrmiku haavandid) ravis jm. Sisse võtta 1 dessertlusikatäis 3 korda päevas enne sööki.

Tõmmise võib valmistada ka kuiva­tatud ürdist. Ka sel juhul jääb sama ko­gus, kuid droog tuleb hästi peenestada,

Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja

AIVE LUIGELA 

Kodutohter november’04