.jpg)
Allergia
on märk organismi kaitsemehhanismi liigsest tundlikkusest mingile ainele,
tavaliselt proteiinile. Allergilise reaktsiooni põhjustajaks võivad olla mitmed
toiduained (imikute puhul kõige tavalisem), õietolm ja loomakarvad.
Mõningad
põhipunktid allergia kohta:
* Laps võib muutuda allergiliseks läbi
rinnapiima (ja
muidugi lisatoiduga alustades) ükskõik
millisele toiduainele sh ühele või mitmele toiduainele, ka sellisele
toiduainele, mis talle enne sobinud on. Selline hoiak nagu "see nüüd küll
ometi allergiat tekitada ei saa" tasuks ära unustada.
* Need toiduained, mille
peale laps allergiline on, jäetakse lapse menüüst mingiks ajaks täiesti välja
(alguses pooleks aastaks ja edaspidi ühe aasta kaupa). Kui allergiline
reaktsioon mingile ainele on tulnud juba läbi rinnapiima, ei ole mõtet seda
toiduainet otse lapsele üldse anda enne aastaseks saamist või nii kaua kui see
rinnapiima kaudu reaktsiooni tekitab. Aegajalt võib sobivust jälle
ettevaatlikult proovida. Vastava toiduaine menüüst täiesti välja jätmine =
selle vältimist ka kõige väiksemates kogustes. Toitude koostisosad tuleb väga
hoolikalt läbi lugeda.
* Lehmapiima on
hämmastavalt paljudes toiduainetes, eriti valmistoitudes.
Kõik tavalised rpa-d ja enamused laste
pudrud ja kördid on tehtud lehmapiima baasil. Lehmapiimaallergik peab vältima
piima, piimapulbrit, jne. ja vahel ka loomaliha.
* Allergia võib lapsel
välja lüüa uue toiduaine proovimise juba kohe esimesel korral või siis
hiljem, kui seda toiduainet on manustatud juba nädalaid või ka kuid.
* Mitmed beebiallergiad kaovad iseenesest – seda rutem, mida
täpsemini on vahepeal lapsele vastava toiduaine andmist välditud. Kui laps saab
korduvalt talle allergiat põhjustavat toiduainet, siis iga kord allergia
justkui ärkab uuesti ja selle taandumine võib aega võtta mitmeid kuid või lausa
aastaid.
* Raskekujulise toiduallergiaga peab viivitamatult tegelema. Kui laps saab jätkuvalt allergiat
põhjustavat toiduainet, on tema organism pidevas põletikulises seisundis.
Halvimal juhul ärritab see lapse soolestikku, soolehatt kahjustub ning sellest
tulenevad imendumishäired, kasvu aeglustumine, allergiate süvenemine ja ka
tõsine alatoitumine. Lisaks võib laps hellaks muutuda ka sellistele
toiduainetele, mis allergiat tekitavate ainete vältimise korral sobinud oleksid.
Tervenemine võib kesta väga kaua.
* Beebide allergiad on kummalised. Paljude toiduainete puhul
allergiatestidel nende suhtes allergisus ei avaldu, aga ometi tekitavad nad
allergiat. Erinevus võib olla: mingis kindlas vormis või töötluses ja/või koguses.
Haigestumine ja vaktsineerimise järgne aeg võivad mõjutada lapse tundlikust toidule,
mis tavaliselt talle allergiat ei tekita. Pärast kõhutõbe võib kõik paari
nädala jooksul organismile ärritavana mõjuda. Uusi toite katsetada vaid tervel
lapsel.
* Töödeldud (riivitud, keedetud, külmutatud)
toit tekitab
harvem allergiat kui toores.
Millised nähud allergia puhul tekkida võivad?
1.
Nahk: Nahk võib
punetama hakata kohe peale söömist või alles mitme tunni pärast. Lööve võib
tekkida näkku, üle terve keha või üksikute kõvade lööbelaikudena või laiemalt
nõgeslööbena esineda. Kui lööbe puhul kortisooni mitu päeva järjest tarvitada,
ei pruugi see edasi paraneda, vaid võib hoopiski hullemaks minna.
2. Soolestik: Lapsel on kõhuvalu,
gaasid, kõhulahtisus, peale pissimist või kakamist pepu punetab, päraku ümbert
punetab, vahel ka kõhukinnisus. Kõik koolikud ei ole allergia, aga mitmed
"koolikud" ei olegi koolikud, vaid allergianähud. Roheline ja limane
kaka on tihti allergia märgiks.
3.
Hingamiselundid: Suu limaskestad lähevad paiste, isegi hingetoru võib umbe
paistetada. Vahel väike beebi süües tembutab, sest piim tekitab suus ebamugavust.
Võib tekkida lima ja röga.
4.
Oksendamine:
Laps oksendab piima/toidu välja. Ei ole tavaline toidu tagasiheide. Lapsel võib
kõikide allergiat tekitavate toiduainete peale ilmneda ühesugused nähud või
võib ka reageerida ühtedele ühtmoodi ja teistele teisiti.
Kas lapsel võivad tekkida allergianähud läbi rinnapiima saadud ema poolt söödud toiduainetele?
Võivad
küll. Rinnapiimas on mõningaid mikrogramme ema poolt söödud toiduaineid. Kui
mingile otse saadud toiduainele reageerimine on aset leidnud, siis võib see
toiduaine reaktsiooni tekitama hakata ka läbi rinnapiima saades. Kuid on ka
juhuseid, et ema võib toiduainet ise manustada ja läbi rinnapiima see lapsele
reaktsiooni ei tekita, aga laps ise seda süüa ei saa.
Kas lapse allergia pärast peaks imetamise lõpetama?
Üldjuhul
mitte. See eeldab siiski, et ema on valmis väga tugevalt oma toidusedelit
muutma ja piirama.
Allergilisele
lapsele on imetamine kasulik veel seepärast, et:
- rinnapiimas sisalduvad antikehad aitavad kaasa lapse organismile
haigusega võitlemiseks
vajalike immuunvastuste
tekkimisele
- laps saab rinnapiimast oma soolestikku hea piimhappebakterilise
põhja
- rinnapiim soodustab ka muude toiduainete organismi sulandumist
- rinnapiim sisaldab rohkelt hästi imenduvat kaltsiumi ja näiteks
C-vitamiini, mida allergilisuse
tõttu teistest
toiduainetest ei pruugi piisavalt saada
- rinnapiimale toetudes saab lapse enda lisatoidu valikut tasapisi
laiendada
- kõikidele piimaallergikutele ei leidu sobivat
rinnapiimaasendajat
Kui ruttu peale ema toitumist toiduained rinnapiima jõuavad?
Toiduained
jõuavad rinnapiima kohe, kui need on organismi imendunud. Praktiliselt võib
lapsel esineda allergilist reaktsiooni mingile toiduainele kohe peale ema
söögikorda järgmisel imetamiskorral.
Kui kaua allergiat põhjustavat toiduainet rinnapiimast veel leiab?
Tavaliselt
veel paari päeva jooksul. Väikseid koguseid võib olla veel ka paari nädala
pärast.
Kui ruttu lapse allergianähud kaovad?
Nahanähud
paranevad tavaliselt kiiremini kui sooletikku puudutavad nähud. Tavaliselt juba
paari päeva jooksul. Soolestiku nähtude ja karedate ekseemide taandumine võib
paar nädalatki aega võtta.
Millised toiduained läbi rinnapiima kõige sagedamini allergilist reaktsiooni tekitavad?
Allergiat
võib põhjustada pea kõik, mida ema sööb (sool ja suhkur on eranditeks
osutunud). Kõige sagedamini need, milledes on palju proteiini ehk valkaineid: kanamuna,
kala, piim, kodumaised teraviljad (nisu, rukis, kaer, oder), koorikloomad,
liha, oad, herned, soja, šokolaad, tsitruselised, pähklid, mandlid.
Kuidas aru saada, milline toiduaine mu lapsele allergiat tekitab?
Allergiatestid
ja vereproovid on väikeste laste puhul vaid suunavad. Lapse allergia puhul on
just ema parim haiguse asjatundja ning oma vaistu ja teadmisi tasub usaldada. 1. 2-3 päeva arvatavat allergeeni ning oodatakse ära allergianähtude
taandumine. Siis proovitakse uuesti. Tasub pidada toidupäevikut. 2. menüüst välja jätta kõik n-ö
üldallergeenid (kuni nähud taanduvad) ja siis ükshaaval neid ema (ja lapse)
menüüsse tagasi tuua. Vahel on lapsel
endiselt tugevad allergianähud (näiteks pahasti sügelev lööve, roheline ja
limane vedel kaka), kuigi ema on oma menüüst juba välja jätnud kõik sagedasemad
allergiatekitajad, ka piima ja kodumaised teraviljad. 3. Ema on paar päeva väga piiratud menüü peal ja kui lapse
allergianähud on taandunud, võib ükshaaval menüüd jälle laiendama hakata. Ema
toidusedel peaks siiski püsima selline, et ema saaks rinda andes ise kõik oma
organismile vajalikud toitained. Tasub aru pidada koos toitumisspetsialistiga.
Ohutumad on täisterariis, hirss, lambaliha, sealiha, lillkapsas, spargelkapsas,
mustikas, banaan, sõstrad, kurk, sool, suhkur, 100% taimne margariin ja
toiduõlid. Lisaks (alati kui menüüs ei saa hoida lehmapiima) iga päev 1000
milligrammi kaltsiumipreparaati ja mingi multivitamiinitoode, näiteks
Multitabs. Toidu peale rohkelt külmpressitud rapsi- või päevalilleõli (mõjub
soodustavalt rinnapiima rasvhappe koostisele).
Kas imetamine takistab allergiate tekkimist?
Praeguste
arusaamade järgi imetamisega ei saa täielikult allergiate tekkimist takistada,
küll aga neid edasi lükata. On mitmeid juhte, kui imetamise ajal lapsele
sobinud toiduained peale imetamise lõpetamist talle enam ei sobi.
Mis vaevusi allergianähud mu lapsele tekitavad?
Lapse
allergianähtusid tuleks kindlasti ravida, sest need võivad tekitada talle
näiteks järgmisi vaevusi:
-
soolestiku nähud põhjustavad tihti kõhuvalu, mis omakorda põhjustab rahutust ja
nuttu
-
kui nähud ei taandu, võib lapse soolestik olla jätkuvas halvas olukorras ja
laps muutub õrnaks ka
neile toiduainetele, mis muidu oleksid talle
sobinud
-
raskekujuline lööve sügeleb ja võib muutuda põletikuliseks
-
raskematel juhtudel võivad kannatada saada lapse kasv ja areng
Mida teha, kui lapsel ikkagi pidevalt läbi rinnapiima saadu peale allergianähud tekivad või kui tahan imetamist lõpetada?
See
pole mingi häbiasi kui soovid imetamist lõpetada – kui lapsel erinevate toidusedeli
variantide proovimisest hoolimata ikkagi
pidevalt allergianähud tekivad või kui ema ei jaksa enam väga piiratud menüüga
vastu pidada. Lehmapiimaallergiliste laste puhul kasutatakse kuni kahe
aastaseks saamiseni n-ö spetsiaalseid rinnapiimaasendajaid. Neis on allergiat tekitavad proteiinid
lõhustatud väiksemaks või isegi aminohapeteks. Kahjuks on ka selliseid lapsi,
kellele ei sobi ka ükski allergikute rinnapiimaasendaja. Nende jaoks on vaja
retsepti, mille saab allergoloogilt või oma perearstilt.
