.jpg)
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloogi Maire Vasara sõnul põhjustab ülitundlikkusenähte imikueas kõige rohkem toit. “Ülitundlikkus mingile toiduainele on kas immunoloogiliste mehhanismide vahendatud toiduallergia või teiste mehhanismide vahendatud toidutalumatus. Imikueas on soolestiku immunoloogilised kaitsemehhanismid veel välja kujunemata ja sel ajal on toiduallergia tekkimise risk suurim. Allergiat tekitavad näiteks lehmapiim, muna, teraviljad ja soja. Kuid enamjaolt kasvavad lapsed toiduallergiast välja kolmanda eluaasta piires.” Ka Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst-allergoloog Erika Reismaa kinnitab, et esimesel eluaastal esineb lastel peaasjalikult toiduallergiat. Kuni kolmeaastaste laste hulgas on toiduallergiat koguni ligi kolmandikul.
Keskkonnaga kohanemine
Dr Reismaa sõnul põhjustavad kõige sagedamini allergiat lehmapiim, muna, pähklid, kala. Kuid esimestel elukuudel võib üksikutel juhtudel olla tegemist ka allergiaga keskkonnategurite suhtes.“Eesti ei ole erand kõigi teiste maade hulgas. Viimastel aastatel on levinud arvamus, et liiga hea elustiil, nn steriilsed toitumisharjumused (pakendatud ja külmutatud valmistoidud) ei lase organismil mitmekülgselt areneda. Immuunsüsteem, mis on juba miljoneid aastaid tagasi loodud elusorganismi kaitsma mitmesuguste kahjulike bakterite ja parasiitide eest, ei saa tänapäeval vastsündinueas õiget impulssi.”
Võimalikult varakult, isegi beebi esimestel elutundidel ja -päevadel oleks vajalik kokkupuude vastavate mikroobidega. Veelgi parem, kui laps puutub kokku koduse elu kõigi külgedega, ka näiteks laudaeluga, juba esimestel elukuudel.
“Mitte et laps lauta loomade juurde panna, vaid ta on koos emaga kaasas päevastel toimetustel. Sel moel adapteerub ta keskkonnaga, kus bakterite maailm on mitmekesine,” selgitab dr Reismaa. “See ei tähenda, et kui laps tuleb ilmale kusagil Eestimaa külas, siis ta kindlasti ei põe allergiahaigusi kunagi. Tänapäevane külakeskkond on sarnane linna omale: kivimajad, kaetud või asfalteeritud teed isegi koduaias ning loomi peetakse vaid üksikutes taludes.”
Eelkooliealistel samuti ülitundlikkus
Sarnaselt pisikestele imikutele esineb Eestis eelkooliealistel lastel tihti ülitundlikkusereaktsioone toidule, vanuse kasvades õnneks vähem. Eelkooliealistel on aga hoopis sagedamini toidutalumatus. Viimase korral võivad kaebused olla täpselt samasugused kui allergia korral, kuid tegemist pole immunoloogilise reaktsiooniga.Toidutalumatuse põhjuseks on veresoonte seisundit mõjutavad mitmed keemilised ühendid. Toidutalumatust põhjustavad näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, ššokolaad, rohkelt toiduvärve ja E-aineid sisaldavad toiduained.
Dr. Vasar selgitab: "Just selles vanuses esineb ülitundlikusreaktsioone maiustuste rohkest tarbimisest. Suurem osa väikelaste toiduülitundlikusest kaob koolieas, hiljemalt teismeeas. Allergiariskiga lastel hakkab aga selles eas jkujunema allergia kodutolmulestade ja loomakarvade suhtes."
Dr.Reismaa sõnul "võivad allergiatele kalduva eelsoodumisega eelkooliealiste laste kaebused olla tingitud lisaks toiduallergeenidele ka keskkonnateguritest (tolmud, loomad, allergeenid)."
Eelkooliealine laps hakkab eelistama paremaid ja magusamaid maiustusi. Teada on, et kõiki imporditud puu- ja köögivilju kohalikel laiuskraadidel elavad inimdsed ei talu. See tähendab, et meie kliima inimeste seedetrakt ja kogu organism ei ole geneetiliselt harjunud päevast päeva tarbima näiteks tsitrusvilju, kiivit, melonit, viinamarju.
Dr. Reismaa sõnul on sellist "vitamiinide" üleküllust organismil raske taluda ja see reageerib ülitundlikusereaktsiooniga. Näiteks nahakuivus, -sügelus, -punetus, kaebused seedetrakti üle, ärritusköha hingamisteedes kuni kopsutorude ahenemiseni välja, mida diagnoositakse astmana.
"Inimestel on tänu meedias esitletavatele reklaamidele vale arusaam sellest, mis on allergeenid. Arvatakse, et ainult keemia ja lisaained tekitavad allergiat. Aga koerad, kassid, merisiga, õietolmud, toatolmulest - need kõik on looduse loomingu vili. Kuna kõige sagedamini esineb allergiat kase, lepa ja heintaimede õietolmude vastu, siis see on ju loodus. Allergia looduse vastu on sagenenud," selgitab doktor Reismaa.
- Millisel juhul tekib lapsel tõsine allergia toidust? Kas siis, kui ta organism ei talu mingit ainet? Või on mingi toiduaine riknenud?
Dr Vasar: "Toiduaine riknemisest küll allergiat ei teki, siis on tegu toidumüristusega. Allergia tekib juhul, kui organismi satub mõni allergeen ja keha toodab selel vastu liiga palju antikehi. Allergia avaldumisele aitab kaasa soolestiku ebaküpsus ja soolenakkused. Lapse kasvades küpseb ka sooletrakti immuunsüsteem ja toiduallergia osakaal väheneb."
Dr Reismaa: "Riknenud toit põhjustab toidumürgistuse, sel juhul esinevad lapsel eelkõige seedehäired oksendamise ja kõhulahtisusena, kaasneda võib palavik. Allergilien reaktsioon on organismi omadus toota allergeenide suhtes antikehi, mida organism peab võõraks. Allergiline reaktsioon tekib korduval kokkupuutel võõraga. Kui näiteks laps saab elus päris esimest korda munavalku, siis esialgu ei juhtu midagi, kuid korduval kokkupuutel selle võõraga võib ilmneda äge reaktsioon kas näiteks nõgeslööbena, gaasid seedetraktis, kõhulahtisus, köha, hingamisraskused. Organism võib mitte taluda üht toiduainet ka juhtudel, kui on tegemist mingi ensüümi puudulikkusega.
Selle näiteks on piimasuhkru- ehk laktoositalumatus. Sel juhul ilmnevad gaasid, iiveldus, kõhulahtisus, kuid mitte naha allergiline lööve. See ei ole kuidagi seotud organismi kaitsevõimega, vaid organismil puudub kas osaliselt või täielikult ensüüm, mis suudaks piimasuhkrut lagundada. Teinekord võib olla lihtsalt mingi toidu suhtes vastumeelsus, mis väljendub iivelduse ja oksendamisega."
- Kuidas saavad vanemad lapsel ära hoida toidust tulenevaid allergianähte?
Dr Vasar: "Kuna allergia antakse edasi enamasti pärilikul teel, on oluline, et allergiariskiga lapsed saaksid vähemalt kuus kuud rinnapiima. Esimesel elupoolaastal ei tohi neile anda allergiat tekitavaid toiduaineid, samuti peaks allergeensetest toiduainetest loobuma rinnaga toitev ema. Suurema lapse toidus peaks püüdma vältida lisaaineid. Enam tasub kasutada värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid."
Dr Reismaa: "Kui toiduallergeenid on kindlaks tehtud, tuleb vastavaid toiduaineid vältida kas osaliselt või täielikult, sõltuvalt sellest, kui tugev on allergiline reaktsioon. Kuna toiduallergeen ei ole suure tõenäoususega kindlaks tehtud, ei ole põhjust seda veel menüüst täielikult välja lülitada. On olemas juhtumeid, kus oletatakse, et lapsel võib olla piimaallergia (väidetakse ju, et seda esineb kolmel esimesel eluaastal kõige sagedamini) ja soovitatakse emal jätta toidust välja kõik piimatooted. Lehmapiimaallergia diagnoosimiseks on vaja teha vastavad testid lasteallergoloogi juures ja siis leida asendustoit. Toitumisel tasub alati olla mõõdukas ning vältida võimalike toiduallergeenide ülekoormust."
- Millised konkreetsed toidust tulenevad nähud esinevad lastel?
Dr Reismaa: "Allergianähud suuõõnes ja neelus: sügelus, turse ja kipitus huultel, suulaes, keelel või kurgus. Seedetraktis ilmnevad kõhuvalu ja -lahtisus, ka -kinnisus, kõhupuhitus; iiveldus, oksendamine. Pärakupiirkonnas on punetus ja sügelus: nahal nõgeslööve, atoopiline nahapõletik. Hingamiselundites avalduvad: vesine nohu või ninakinnisus, köha, häälekähedus, hingamisraskused."
Dr Vasar: "Sagedasemad toiduallergeenid on piim, muna, nisu, maa- ja sarapuupähklid, soja, kala ja koorikloomad. Need kaheksa valgulist toiduainet põhjustavad umbes 80-90% toiduallergia kõigist juhtudest. Lastel on kõige tavalisem toiduallergia põhjustaja piimavalk ning kliiniliselt avaldub see ekseemina." Dr Vasara sõnul põhjustavad kõige raskemat ja eluohtlikku reaktsiooni ehk anafülaksiat aga pähklid, kala ja koorikloomad.
.jpg)
- Kui kiiresti lastel allergianähud mööduvad? Mis seda hõlbustab?
Dr Vasar: "Piimaallergiast kasvavad lapsed välja 1.-2. eluaasta jooksul. Ka munaallergia möödub enamasti 4-5 eluaasta vanuses, kuigi mõni laps jääb kogu eluks munavalgele allergiliseks. Pähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab enamasti kogu elu. Samuti ei möödu allergia kala ja koorikloomade vastu. Immuunvastust ei saa mõjutada ravimitega, nendega saame tekkinud allergiasümptomeid ainult leevendada, vähendada."
Dr Reismaa: "Allergianähtude leevendamine oleneb sellest, mis allergeeniga on tegemist, või ka sellest, kui kiiresti avastatakse, et tegemist on allergilise reaktsiooniga ja kas sellele reageeritakse kohe või tundide või päevade pärast. Allergianähud võivad mööduda minutitega, kuid võivad kesta kuid ja aastaid. Kõige olulisem on allergeen õigeaegselt kindlaks teha ja seda võimalusel vältida."
- Mida teha siis, kui lapsel on allergia mingi toidu vastu, aga on vaja minna lasteaeda?
Dr Vasar: "Kui on spetsiaalne allergikutele loodud lasteaiarühm, lahendab see palju probleeme. Kahjuks on Eestis vaid mõni üksik selline spetsiaalne rühm. Seega peab lapsevanem ise lasteaia juhatajat ja kokka informeerima lapsel esinevast toiduallergiast. Sageli annab lastearst-allergoloog tõendi, kus on dokumenteeritud lapsel esinev allergia ja antud ka soovitused tema toidu osas. Enamasti on saadud kokkulepe lasteaiaga, kus siis tehakse allergilisele lapsele sobiv menüü.
Dr Reismaa: "Vajalik on koostöö lasteaiakasvataja ja lapsevanema vahel. Kõigepealt tuleks vanemal teavitada kasvatajat oma lapse allergiaprobleemidest. Võiks üles kirjutada toiduained, mis on laspele vastunäidustatud, siis saab need toidud asendada mõne teise samaväärsega. Minu kogemus on näidanud, et allergikute lapsevanematel ja lasteaia personalil on omavaheline koostöö. Pigem on teinekord probleemiks õhtune kodus maiustamine või vanavanematepoolne liigne "hellitamine"."
.jpg)
Kodutohter 4/2010
Ave Antsov
