Mis on etiketil kirjas?



Kas oled kunagi uurinud toidukaupade etikette ja märganud, et need muutuvad iga aastaga aina suuremaks?



Etiketil on kirjas, kui kaua toidukaup säilib, kuidas seda säilitada ja valmistada ning mis kõige tähtsam, mida kaup sisaldab. Viimane on eriti oluline allergilistele inimestele. Kuigi etiketil pole kirjas, kui palju midagi süüa tuleb, on seal ära toodud toitumisalane teave, mis aitab meil valida tervislikku ja tasakaalustatud toitu. Etikette puudutavad eeskirjad on peaaegu samad kogu Euroopa Liidus. Nii saad toidukaupade kohta sama info kätte olenemata riigist, kus sa viibid.





Hea teada!

  • Kõik koostisosad, sh vesi (kui selle hulk ületab teatud määra) ja lisaained tuleb pakendil märkida kaalu alusel kahanevas järjestuses.
  • Toiteväärtuse tabel peab andma ülevaate, kui palju sisaldab toiduaine energiat (kcal või KJ), valke, süsivesikuid, rasva, kiudaineid ja naatriumi. Seda teavet ei pea esitama, kui tootja ei esita ühtegi toitumisalast väidet või kui tootele pole lisatud vitamiine ja mineraale.
  • Etiketil peab selgelt välja tooma tootja või müüja kontaktandmed, et saaksid soovi korral rohkem teavet küsida või esitada toote kohta kaebuse.
  • Toidu parimaks nautimiseks tutvu alati toote säilivusaja ja valmistamisjuhistega.

Kas teadsid?


Kuues ELi riigis hiljuti läbi viidud uuring paljastas, et vaid 17% ostjatest vaatavad toitumisalast teavet! See arv ja ka etiketilt otsitav info erines riigiti oluliselt.

Umbes kaks protsenti täiskasvanutest ja viis protsenti lastest on allergilised mõnele toidule või toiduainele. Raskekujuline allergia võib lõppeda surmaga. Kuna allergiat ei saa ravida, siis on tõene ja põhjalik kaupade märgistamine väga oluline just allergilistele inimestele. Koostisainete loetelus tuleb järgmised toiduained alati välja tuua, sest need võivad põhjustada allergiat või toidutalumatust:
  • gluteeni sisaldavad teraviljad (nisu, rukis, oder, kaer, spelta, kamut);
  • koorikloomad ja molluskid (mereannid nagu krevetid, krabid, vähid, garneelid, austrid, teod jne);
  • munad;
  • kala;
  • maapähklid;
  • muud pähklid (mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, india pähklid, pekaanipähklid, brasiilia pähklid, makadaamiapähklid);
  • seesamiseemned;
  • sojaoad;
  • piim;
  • seller;
  • sinep;
  • vääveldioksiid ja suurema kontsentratsiooniga sulfit;
  • lupiin.

Mis on GM-märgistus?

 

ELis peab info geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise kohta toiduainetes välja tooma juhul, kui nende osakaal ühes koostisaines ületab 0,9%. GMOd on taimed ja loomad, kelle geneetilist koodi on teadlased muutnud eesmärgiga lisada neile uusi omadusi, näiteks immuunsuse haigustele.
Kinnises pakis GMOsid sisaldava toidu pakendil peab olema märge „geneetiliselt muundatud …“ või „valmistatud geneetiliselt muundatud …“ kõigi vastavate koostisainete kohta. Lahtiselt müüdavate GMO-toodete korral peab GMOsisaldust puudutav teave olema toote lähedal nähtavas kohas, näiteks sildina kaupluseriiulil.

 

Loe lähemalt:


 http://ec.europa.eu/consumers/europadiary/et/health/labels_et.htm