Nii nagu kõik lapsed ei söö näiteks kapsasuppi, ei meeldi kõigile lastele
ka piima juua. Nii mõnigi ema muretseb, et lapse organismil jääb seetõttu
saamata kaltsium.
Kogenud lastearsti sõnul pole aga muretsemiseks põhjust, kuna kaltsiumi ei saa
lapsed mitte ainult piimast. Rohkesti kaltsiumi sisaldavad ka muud toiduained,
sealhulgas jogurt, juust, jäätis, brokkoli, sardiinid, tofu, kohupiim. Need on
vaid mõned kaltsiumi sisaldavate toiduainete reast.
Keskmise väikelapse kasvav organism vajab päevas kaltsiumi, mille saab
kätte poolest topsist jogurtist, 25 g juustust, 50 g luudega sardiinidest, 50 g
keedetud brokkolist või 2-3 klaasist piimast. Heaks kaltsiumi allikaks on
piimapulber, mida kasutatakse pudingite, piimasuppide ja kokteilide valmistamisel.
Lastearstide praktikas on juhtumeid, kus vastuvõtule tuuakse halva
enesetundega laps, kes on joonud nii palju piima, et muu toidu vastu enam isu
ei ole ja seetõttu jääb organismil saamata palju vajalike aineid, mida keha
kasvamiseks vajab. Suurtes kogustes kaltsium võib samuti takistada keha võimet
omandada rauda, mis omakorda pidurdab vereliblede paljunemist. Seega ei tohi
näiteks 3aastane laps juua päevas rohkem kui 0,6 liitrit piima.
Piimaallergia
- võimalus üks sajast
Mõned lapsevanemad arvavad, et lapse vastumeelsuse piima suhtes põhjustab
lehmapiima allergia. Lastearstide sõnul on see võimalus vaid üks sajast.
Lehmapiima allergia ilmneb tavaliselt alla 2aastastel lastel ja põhjustab
tõsiseid üle kogu keha levivaid lööbeid.
Lapse vastumeelsust piima suhtes võib põhjustada ka organismi
laktoosisallimatus. See ei tekita alati küll löövet vm silmaga nähtavaid
ilminguid, kuid tekitab beebidel ja väikelastel kõhuvalu, gaase ja
kõhulahtisust. Vanemad kurdavad arstile tihti ka lapse toitumisharjumiste
korrapäratust. Ühel päeval sööb laps kolm korda päevas korralikud portsjonid ja
küsib ka lisa. Teisel piirdub väga vähesega. Arsti arvates ei tasu muretseda,
kui just ei ole tegemist pikeamaajalise isutuse või vastupidi, üleloomulikult
suure isuga. Väike laps on kasvavas eas nii toidu sortimendi kui selle
väljanägemise suhtes vägagi nõudlik. Seetõttu võib ta jätta söömata näiteks
võileiva, mitte seepärast et tal kõht täis oleks, vaid seepärast, et see pole
pooleks lõigatud ja suurt on ebamugav süüa.
Sööma ei
või sundida
Tähtis on, et last kunagi sööma ei sunnitaks. Sundimine tekitab trotsi.
Vastupidiselt arvamusele, et see hellitab lapse ära, tuleks pakkuda lapsele
erinevaid võimalusi toidu söömiseks ja jätta lõpuks otsus tema teha. Nii on
rohkem lootust, et ta leiab ise söögi olevat maitsva ja meeldiva.
Muidugi tuleb ka järeleandmist eelnevalt kaaluda. Päris kindlasti ei pea
järele andma, kui ta soovib suppi süüa elutoas, pehme vaiba peal jne. Pakutavad
variandid ei peaks sõltuma söömise kohast või viisist, vaid peaksid võimaldama
tal muuta lihtne kotlett või viiner taldrikul isuäratavaks.
Kui hoolimata teie pingutustest laps jätkab nö dieeti ja on oht, et ta ei
saa vajalikul määral kaltsiumi ja muid vajalikke toitaineid, tuleb pöörduda
lapse perearsti poole, kes soovitab igapäevase multivitamiini, et rahuldada
organismi toitainete ja vitamiinide vajadus.
