Süsivesikud - sahhariidid
Süsivesikutel
on organismis täita mitmeid olulisi rolle: nad on organismi peamiseks
energiaallikaks, nende lõhustumisel tekkiva energiaga kaetakse pool kogu
organismi energiavajadusest; nad on ehituskomponendid molekulidele – glükoosi
ja galaktoosi kasutab organism polüsahhariidide, glükolipiidide ja asendatavate
aminohapete sünteesiks; glükogeenina maksa ja lihastesse talletuv glükoos on
organismi varuaineks.
Fruktoos
e puuviljasuhkur – puuviljades leiduv lihtsuhkur, mis
rahuldab organismi esmase energiavajaduse ning on kiiresti ja hästi omastatav.
Maltodekstriin
e linnasesuhkur – osaliselt hüdrolüüsitud tärklise
produkt, mis organismis hüdrolüüsitakse glükoosiks. Maltodekstriin on kergesti
omandatav süsivesik, mis on toodetud tärklisesiirupist. Tärklist kuumutatakse
ja seejärel lagundatakse kas happe või ensüümidega väiksemateks polümeerideks.
Nimetatakse ka glükoosi polümeeriks. Ei sisalda oluliselt rasvu, valke või
kiudaineid.
Sorbitool
– Sorbitool on puuviljas sisalduv, lahtistava mõjuga aine. Kuna tal on magus
maitse, siis kasutatakse teda magustajana köhasiirupites ning mõnedes
suhkruvabades maiustustes. Sorbitooli kasutatakse samuti söe aktiviseerijana
mõnede toidumürgistuste puhul. Kasutatakse suhkruhaiguse korral suhkru aseainena.
Sorbitool võib tekitada probleeme isikutele, kes ei talu fruktoosi.
Laktoos
e piimasuhkur – piimas, sojajahus ja õietolmus sisalduv
hästi omastatav liitsuhkur, mis hüdrolüüsitakse organismis galaktoosiks ja
glükoosiks.
Proteiinid- valgud
Valgud
on rakkude oluline ehitusmaterjal luudele, juustele ja küüntele; kiirendavad
organismis toimuvaid reaktsioone; valgulise päritoluga hormoonid reguleerivad
ainevahetust; retseptorite koostises vahendavad infot, katavad u 12% päevasest
energiavajadusest; verevalgud seovad ja transpordivad mitmesuguseid ühendeid;
valgulised antikehad teostavad kaitseülesannet. Valkude lõhustumisel tekkivaid
aminohappeid kasutab organism koevalkude, ensüümide ja bioloogiliselt
aktiivsete ainete sünteesil. Kahekümnekahest erinevast aminohappest neljateist
toodetakse organismis, kuid ülejäänuid on võimalik saada ainult toidust või
toidulisanditest.
Toiduga
peab organism saama asendamatuid aminohappeid: valiini, isoleutsiini,
leutsiini, lüsiini, metioniini, fenüülalaniini, treoniini
ja trüptofaani. Kasvõi ainult ühe puudumisel katkeb valgu biosüntees.
Osaliselt asendatavad on täiskasvanule, kuid mitte lapsele, histidiin ja
arginiin. Tinglikult asendatavaid – tsüsteiini ja türosiini – saab organism
sünteesida asendamatuist.
Lipiidid - rasvad
Organismi
põhilised lipiidid on neutraalrasvad, fosfo- ja glükolipiidid. Neutraalrasvad
on energiarikkad varuained, mis tagavad organismi mehhaanilise
kaitsefunktsiooni ja termoisolatsiooni, nad on rasvlahustuvatele vitamiinidele
lahustiks ja olulised sapiväljutajad. Nii naturaalrasvad kui fosforlipiidid on
rakkude ehitusmaterjaliks.
Lipiidides
sisalduvad rasvhapped võivad olla küllastunud, nt stearhape,
monoküllastunud, nt oliivõlis leiduv oleiinhape (ω-9) ja
polüküllastumata, nt soja- jt taimeõlides leiduvad linoolhape (ω-6) ja alfa-linioleenhape
(ω-3). Viimased kaks on asendamatud rasvhapped, tuntud vitamiin F
nime all. Organismis lähtub kummastki eri rea moodustumine. Ühega liialdamine
pidurdab teise omastamist.
Lipiidide
põhilisteks alkohoolseteks komponentideks on glütserool ja kolesterool.
Kolesterool kergendab oluliste rasvhapete edastamist ja absorbeerumist. See on
ehitusmaterjaliks rakumembraanidele. Ülemäärases koguses ummistab artereid, mis
toidavad südant ja aju.
Kiudained
Pektiin
– puu-, kaun- ja teraviljade rakuvaheaine koostises leiduv vees lahustuv
kiudaine, millel on võime imada radioaktiivseid aineid, neid neutraliseerida ja
kiirendada nende eemaldamist organismist.
Tselluloos
– taimsetes kiududes (kaerakliid, riisikliid, tsitruseliste- ja õuna kiudaine)
sisalduv vees mittelahustuv seedimatu kiudaine kindlustab seedetrakti
puhastamiseks ja soolte peristaltika ergutamiseks vajaliku kiudaine koguse.
Tselluloos kiirendab toidu edasiliikumist soolestikus, vähendab toidus
leiduvate kantserogeenide soolestikus toimimise aega ja haarab endaga kaasa
sapphappeid ja lipiidide lõhustumise lõpp-produkte ja viib need organismist
välja.
Vitamiinid
Vitamiinid
- "eluamiinid" on inimesele vältimatult vajalikud, neist sõltub
oluliselt meie tervis ja enesetunne. Meie organism tuleb toime vaid kolme
vitamiini valmistamisega (B2, B5, D2), sedagi ebapiisavas koguses. Inimkehas ei
teki üldreeglina vitamiini varusid, eriti veeslahustuvate (B1, B2, B3, B5, B6, B12, C, H) vitamiinide osas. Neid peab organism
normaalseks elutegevuseks saama iga päev.
Vitamiinivajadus oleneb peamiselt
elueast, aga ka mõne vitamiini puhul soost, näiteks B12-vitamiini vajadus on naistel tunduvalt suurem.
Täiskasvanul suureneb vitamiinivajadus ka kehalise aktiivsuse tõustes. Vello
Tohveri andmetel on Eesti oludes kõige tavalisem vitamiinide B1, B2, C, A ja D puudus, harvemini jääb vajaka vitamiinidest B3, B5, H, E ja K, sest terve inimene saab neid oma soolebakterite
elutegevusest. Soolebaktereid aga hävitavad alkohol ja kanged vürtsid.
Suitsetamine vähendab B2, B3 ja B5 toimet. Mitmed vitamiinid hävivad toidu praadimisel, küpsetamisel ja
toorelt säilitamisel. Kuna paljude vitamiinide vahel esineb koostoime, siis
mõne vitamiini vähesus või puudus vähendab mõne teise vitamiini toimet.
Seetõttu on oluline regulaarselt saada kõiki vitamiine.
Vitamiin A: (retinool):
organismile tasakaalu ja kaitset pakkuv antioksüdant, tagab silmade, limaskesta
ja maksa tervise, vajalik luukoe, hammaste ja kõhrede arenguks, oluline
spermatosoidide ja platsenta arenguks ja rakkude ehituseks kasvavale
organismile.
Vitamiin D: (kolekaltsiferool):
reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, vajalik luukoe formeerumiseks,
reguleerib vererõhku, tugevdab närvisüsteemi. Suurenenud vajadus alkoholismi,
psoriaasi, allergia, artriidi ja diabeedi puhul.
Vitamiin E: (tokoferool):
antioksüdant, mis aktiviseerib immuunsüsteemi, väldib trombide moodustumist ja
enneaegset vananemist, võimendab sperma teket, maksa ja neerude tööd.
Kasutatakse aneemia, ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haiguste, insuldi,
Parkinsoni tõve, allergia jm haiguste ravil.
Vitamiin K: korraldab
vere hüübimist, võimendab luukoe arengut, vajalik neerude ja platsenta arenguks
ning talitluseks. Vitamiini puudus tekib haigestumisel (kaksteistsõrmiku,
maksa, kõhunäärme) haigustesse, puudusel aeglustub vere hüübimine, esinevad
ninaverejooksud, kergesti tekivad verevalumid.
Vitamiin F:
(linool- ja linoleenhappe segu): vajalik närvikoe arenguks ja
funktsioneerimiseks, võimendab B6-vitamiini sünteesi, kasutatakse
mitmete nahahaiguste ravil.
Vitamiin B1:
(tiamiin): aitab kaasa energia vabastamisele süsivesikutest, vältimatu närvide
funktsioneerimiseks, südamele ja mälule. Osaleb maomahla tootmises, vajalik
foolhappe, B2, C ja E vitamiini ning mangaani omandamiseks.
Vitamiin B2:
(riboflaviin): vajalik O2 pääsemiseks rakkudesse, küünte, naha ja
juuste normaalsele arengule. Nägemises tähtis roll. Puudusel limaskesta
põletik, naha ekseemid. Soovitatakse suurendatud koguses alkoholismi,
Parkinsoni tõve, artriidi jm põletikuliste haiguste ravil.
Vitamiin B3:
(pantoteenhape): rasvhapete sünteesi oluline komponent, vähendab kolesterooli
taset ja reguleerib veresuhkru taset, võimaldab toitainete omastamist, kaitseb
infektsiooni eest, tugevdab närvisüsteemi ja hoiab näonaha kaunina. Oluline roll
alkoholismi, depressiooni, psoriaasi, astma, tuberkuloosi, artriidi, aneemia
jms haiguste ravis. Vajalik koos tiamiini, niatsiini, B6 ja C
vitamiini ja foolhappega.
Vitamiin B4:
(koliin): võimaldab saada toidust energiat, oluline tähtsus alkoholismi, lihaste
düstroofia, astma, maksa tsirroosi, ateroskleroosi, erinevate ekseemide ja
arteriaalse hüpertoonia ravis.
Vitamiin B5:
(niatsiin, nikotiinhape, PP-vitamiin): otsustav roll energia vabastamisel
toitainetest, vajalik närviimpulsside edasikandumiseks ja naha ja seedeelundite
terviseks.
Vitamiin B6:
(püridoksiin): tähtis valkude omastamiseks, aitab toota hemoglobiini, tagab
närvisüsteemi tervise. Parandab nahka. Toimib koos tiamiini, riboflaviini,
pantoteenhappe, C vitamiini, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga.
Vitamiin B12:
(kobalamiin): aneemiavastane vitamiin, tugevdab närvisüsteemi, vajalik
pärilikkuseaine sünteesil, punaliblede moodustumisel.
Foolhape: verd
tugevdav vitamiin. Seda vajavad ajurakud, erütrotsüüdid, osaleb maomahla
sünteesil. Puudus kutsub esile ärrituvuse, mälunõrkuse, kehvveresuse. Tähtis
roll alkoholismi, aneemia, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, vere
hüübimatuse
Mineraalid:
Mineraalid on looduslikud keemilised
elemendid, mis aitavad säilitada organismi normaalset veetasakaalu ja on seotud
organismi kõigi funktsioonidega.
Biofunktsioone kandvad elemendid
Kaltsium: Peamiseks funktsiooniks on koos
fosforiga luukoe moodustamine. Osaleb vere koostises, lihaste kontraktsioonil,
närviimpulsside ülekandes, hormonaalsetes protsessides jm. Vajadus kasvab
mõttetöö, stressi, depressiooni, raseduse, rinnaga toitmise, kliimaksi ajal.
Kaltsiumi puudus kutsub esile lihaste kärbumist, osteoporoosi. Kohv vähendab
imendumist (juua piimaga). Vajalik Mg, Mn, P, vitamiinide C, D ja A
imendumiseks. Efektiivne reuma, Parkinsoni tõve, ateroskleroosi, aneemia,
tuberkuloosi ravil.
Kaalium: Vajalik
närvi- ja ajurakkude tööks, osmootse rõhu ja naatriumi hulga reguleerimiseks
ainevahetuses. Na ja K stimuleerivad biomolekulaarseid protsesse ja
aktiviseerivad fermente. Vajadus suureneb kohvi, alkoholi, soola tarbimisel ja
Mg puudusel. Oluline hüpertoonia ravil, spasmide eemaldamisel.
Fosfor: Oluline
energiavahetuses, vajalik nukleiinhapete, fosfolipiidide, süsivesikute ja
fermentide funktsioneerimiseks.
Magneesium: osaleb
lihaskoe formeerumises. Oluline paljude fermentide funktsioneerimiseks.
Defitsiit esineb alkohoolikutel ja diabeetikutel, ateroskleroosi, puhul, B
grupi vitamiinide, E ja C vitamiini omandamisel.
Kloor: koos K ja Na
vahendab happe-aluse tasakaalu, osmootset rõhku, hormoonide levikut organismis.
Osaleb maomahla sünteesis. Puudusel väheneb lihaste töövõime, hambad lagunevad
ja juuksed langevad välja
