Allergiad
on muutumas üha levinumaks. Laps võib reageerida ka rinnapiima kaudu saadud
allergeenidele – lapsel tekivad allergilised nähud millegi peale, mida ema
sööb. See ei ole reegel ja kui su laps ka allergiliseks osutub, ei ole põhjust
pabinasse minna. Tihti lapse allergiad vähenevad ja kaovad paari aasta jooksul,
sagedamini kooliealiseks saades.
Rinnapiima
saava lapse allergiat saab ravida läbi ema toidusedeli. Kuigi emalt nõuab suurt
kannatlikkust leidmaks lapsele sobivat toidusedelit, saab selle kaudu pea alati
lapse allergianähtusid vältida. Imetamist ei tasu lõpetada, vastupidi.
Lehmapiim (mille baasil pea kõik rinnapiimaasendajad tehtud on) on just sageli
esimene toiduaine, millele laps allergiline on.
Mis on allergia?
Allergia
on märk organismi kaitsemehhanismi liigsest tundlikkusest mingile ainele, tavaliselt
proteiinile. Allergilise reaktsiooni põhjustajaks võivad muuseas olla mitmed
toiduained (imikute puhul kõige tavalisem), õietolm ja loomakarvad. Rohkem saad
allergiatest lugeda Allergia- ja astmaliidu koduleheküljelt http://www.allergia.com (soomekeelne).
Mõningad põhipunktid allergia kohta:
* Laps võib muutuda allergiliseks läbi
rinnapiima (ja
muidugi lisatoiduga alustades) ükskõik
millisele toiduainele: lihale, kalale, köögiviljale, puuviljale, marjale,
teraviljale, piimale, kartulile, maitseainetele, lisaainetele.... ühele või
mitmele toiduainele. Laps võib muutuda allergiliseks ka sellisele toiduainele,
mis talle enne sobinud on. Piima- ja teraviljaallergiad on küllaltki levinud.
Selline hoiak nagu "see nüüd küll ometi allergiat tekitada ei saa"
tasuks ära unustada. Siiski on ka toiduaineid, mille peale esineb allergiaid
harvem – neist allpool.
* Need toiduained, mille peale laps
allergiline on, jäetakse lapse menüüst mingiks ajaks täiesti välja (alguses pooleks aastaks
ja edaspidi ühe aasta kaupa). Kui allergiline reaktsioon mingile ainele on
tulnud juba läbi rinnapiima, ei ole mõtet seda toiduainet otse lapsele üldse
anda enne aastaseks saamist või nii kaua kui see rinnapiima kaudu reaktsiooni
tekitab. Peale vahetpidamist võib vastava toiduaine sobivust jälle
ettevaatlikult proovida. Vastava toiduaine menüüst täiesti välja jätmine
tähendab selle vältimist ka kõige väiksemates kogustes – nagu sobimatut
toiduainet puutunud köögiriist, määrdunud lõikelaud, teraviljaallergilise lapse
puhul jõuluvanalt saadud piparkook ja põrandalt leiduv leivapudi, munaallergia
puhul munaga võõbatud küpsetised.
Toitude koostisosad tuleb väga hoolikalt läbi lugeda: näiteks piima, sojat ja
nisujahu leidub väga paljudes valmistoitudes.
* Lehmapiima on
hämmastavalt paljudes toiduainetes, eriti valmistoitudes.
Kõik tavalised rinnapiimaasendajad ja
enamused laste pudrud ja kördid on tehtud lehmapiima baasil. Lehmapiimaallergik
peab muuseas vältima piima, piimapulbrit, piimaproteiini-tooteid, näiteks
vadak, vadakuvalk, kaseiin, kaseinaadid, laktalbumiin, hapupiim, jogurt,
kohupiim, koor, jäätis (ka taimerasva põhjal tehtud jäätis), juust (ka
taimerasva põhjal tehtud juust), või, piima sisaldavad margariinid (enamus
neist sisaldavad piima), taimerasva-kooretooted, vähese laktoosi sisaldusega
tooted (näiteks Valio HYLA-tooted), proteiinihüdrolüsaat (kui algupära pole
teada, peab seda küsima tootjalt), kitse- ja teiste imetajate piim, kõik
toiduained, mis sisaldavad piima või piimatooteid ja vahel ka loomaliha.
* Allergia võib lapsel
välja lüüa uue toiduaine proovimise juba kohe esimesel korral või siis hiljem –
allergia võib avalduda ka alles siis, kui seda toiduainet on manustatud juba
nädalaid või ka kuid.
* Mitmed beebiallergiad kaovad iseenesest – seda rutem, mida
täpsemini on vahepeal lapsele vastava toiduaine andmist välditud. Et kui hästi
läheb, siis saab nii piima-, teravilja- kui munaallergiline laps oma 2 või 3
aastaseks saamise sünnipäevapeol maasika-koorekooki süüa.
Hiljemalt kooliealiseks saades võivad enamus lapsi pea kõike süüa.
Kui laps saab korduvalt talle allergiat põhjustavat toiduainet, siis iga kord
allergia justkui ärkab uuesti ja selle taandumine võib aega võtta mitmeid kuid
või lausa aastaid.
* Raskekujulise toiduallergiaga peab viivitamatult tegelema. Kui laps saab jätkuvalt allergiat
põhjustavat toiduainet, on tema organism pidevas põletikulises seisundis.
Halvimal juhul ärritab see lapse soolestikku, soolehatt kahjustub ning sellest
tulenevad imendumishäired, kasvu aeglustumine, allergiate süvenemine ja ka
tõsine alatoitumine. Lisaks võib laps hellaks muutuda ka sellistele
toiduainetele, mis allergiat tekitavate ainete vältimise korral sobinud
oleksid. Tervenemine võib kesta väga kaua.
* Beebide allergiad on kummalised. Paljude toiduainete puhul
on nii, et allergiatestidel nende suhtes allergisus ei avaldu, aga ometi
tekitavad nad allergiat. Mõnedele lastele sobib mingi toiduaine vaid mingis
kindlas vormis või töödelduna – üks laps sai vabalt süüa maisijahust tehtud
pudru, aga ei mais ise ega maisihelvestest või -tangust tehtud pudru talle ei
sobinud ja tekitas allergiat. Mõned
toiduained võivad sobida vähestes kogustes, kuid suuremates kogustes tekitavad
juba allergiat. Haigestudes või peale vaktsineerimist võib lapsel allergianähte
tekkida ka sellisest toidust, mis tavaliselt talle allergiat ei tekita. Pärast
kõhutõbe võib kõik paari nädala jooksul organismile ärritavana mõjuda. Uute
toitude katsetamist ei tasu ette võtta siis, kui laps on haige.
* Tavaliselt töödeldud (riivitud, keedetud,
külmutatud) toit tekitab harvem allergiat kui toores.
Näiteks saavad paljud lapsed süüa keedetud porgandit, kuid toores
porgand ei sobi mitte. Näiteks külmutatud maasikas võib lapsele sobida, aga
toores maasikas tekitab kohe allergiat.
Millised nähud allergia puhul tekkida võivad?
Allergiad
võivad avalduda mitmel erineval moel. Allpool loetelu levinumatest.
Nähud
ei pruugi alati allergiast tingitud olla – näiteks näo punetus võib peale
allergilise reaktsiooni olla tingitud ka külmast välisõhust, tuulest,
higistamisest, väsimusest, mittesobivast pesupulbrist või -loputusvahendist,
luti tekitatud haudumisest jne. Kui lapsel on lööve, tasub esimesena vahetada
senine pesupulber lõhna- ja värvainete vaba pesupulbri vastu ning loobuda
pesuloputusvahendi kasutamisest.
1.
Nahk: Nahk võib
punetama hakata kohe peale söömist või alles mitme tunni pärast. Tihti lööb
näkku varsti peale söömist punetus, kuigi põhjust selleks ei tundu olevat.
Lööve võib tekkida näkku, üle terve keha või üksikute kõvade lööbelaikudena või
laiemalt nõgeslööbena esineda. Allergiline lööve sügeleb ja läheb aina
hullemaks: kortisooniga saab naha korraks puhtaks, kuid kui organism saab
jätkuvalt allergiat põhjustavat toiduainet, on peagi lööve tagasi hullemana kui
enne. Kui lööbe puhul kortisooni mitu päeva järjest tarvitada, ei pruugi see
edasi paraneda, vaid võib hoopiski hullemaks minna.
2. Soolestik: Lapsel on kõhuvalu,
gaasid, kõhulahtisus, peale pissimist või kakamist pepu punetab, päraku ümbert
punetab, vahel ka kõhukinnisus. Kõik koolikud ei ole allergia, aga mitmed
"koolikud" ei olegi koolikud, vaid allergianähud. Näiteks ühe lapse
"koolikud" paranesid, kui ema lõpetas kala söömise. Kuid siiski pole
kõik beebiea gaasivaevused allergiast tingitud! Kuid samas roheline ja limane
kaka on tihti just allergia märgiks.
3.
Hingamiselundid: Suu limaskestad lähevad paiste, isegi hingetoru võib umbe
paistetada. Vahel väike beebi süües tembutab, sest piim tekitab suus
ebamugavust. Mõnedele võib tekkida lima ja röga.
4. Oksendamine: Laps oksendab
piima/toidu välja. Seda ei tasuks segamini ajada beebidele tavalise toidu
tagasiheitmisega. Kui ema on kala söönud ning pärast seda last imetanud ja laps
oksendab ikka kogu piima välja ja tavaliselt tal tagasiheidet ka pole, siis võib
põhjuseks olla ka kalaallergia.
Lapsel
võib kõikide allergiat tekitavate toiduainete peale ilmneda ühesugused nähud
või võib ka reageerida ühtedele ühtmoodi ja teistele teisiti.
Kas lapsel võivad tekkida allergianähud läbi rinnapiima saadud ema poolt söödud toiduainetele?
Võivad
küll. Rinnapiimas on mõningaid mikrogramme ehk mikroskoopiliselt väikseid
koguseid ema poolt söödud toiduaineid.
Enamus
allergilisi lapsi ei reageeri veel läbi rinnapiima saadud allergeenidele, vaid
reaktsioon tekib siis, kui laps hakkab ise neid toiduaineid otse sööma. Kui
mingile otse saadud toiduainele reageerimine on aset leidnud, siis võib see
toiduaine reaktsiooni tekitama hakata ka läbi rinnapiima saades. Kuid on ka
juhuseid, et ema võib toiduainet ise manustada ja läbi rinnapiima see lapsele
reaktsiooni ei tekita, aga laps ise seda süüa ei saa.
Kas lapse allergia pärast peaks imetamise lõpetama?
Üldjuhul
mitte – emal on võimalik koostada endale selline menüü, et lapsel läbi
rinnapiima allergilist reaktsiooni ei tekiks. Lapse raskekujulistki allergiat
on võimalik kontrolli all hoida, kui leitakse allergia tekitajad ja need ema
toidusedelist välja jäetakse. See eeldab siiski, et ema on valmis väga tugevalt
oma toidusedelit muutma ja piirama.
Allergilisele
lapsele on imetamine kasulik veel seepärast, et:
- rinnapiimas sisalduvad antikehad aitavad kaasa lapse organismile haigusega võitlemiseks
- vajalike immuunvastuste tekkimisele
- laps saab rinnapiimast oma soolestikku hea piimhappebakterilise põhja
- rinnapiim soodustab ka muude toiduainete organismi sulandumist
- rinnapiim sisaldab rohkelt hästi imenduvat kaltsiumi ja näiteks C-vitamiini, mida allergilisuse tõttu teistest toiduainetest ei pruugi piisavalt saada
- rinnapiimale toetudes saab lapse enda lisatoidu valikut tasapisi laiendada
- kõikidele piimaallergikutele ei leidu sobivat rinnapiimaasendajat
Lapse
allergilisuse ilmnedes on mõned arstid soovitanud emadel imetamise lõpetada.
See on ehk vajalik mõnede raskekujuliste juhtumite puhul, kui lapsel ei saa
kuidagi allergianähtusid vältida ja selle all kannatab kasv.
Kui ruttu peale ema toitumist toiduained rinnapiima jõuavad?
Toiduained
jõuavad rinnapiima kohe, kui need on organismi imendunud. Praktiliselt võib
lapsel esineda allergilist reaktsiooni mingile toiduainele kohe peale ema
söögikorda järgmisel imetamiskorral.
Kui kaua allergiat põhjustavat toiduainet rinnapiimast veel leiab?
Tavaliselt
leiab seda rinnapiimast veel paari päeva jooksul. Väikseid koguseid võib olla
veel ka paari nädala pärast.
Kui ruttu lapse allergianähud kaovad?
Nahanähud
paranevad tavaliselt kiiremini kui sooletikku puudutavad nähud. Tavaliselt
toimub mõningane paranemine juba paari päeva jooksul. Soolestiku nähtude ja
karedate ekseemide taandumine võib paar nädalatki aega võtta.
Millised toiduained läbi rinnapiima kõige sagedamini allergilist reaktsiooni tekitavad?
Allergiat
võib põhjustada pea kõik, mida ema sööb (sool ja suhkur on eranditeks
osutunud). Läbi rinnapiima tekitavad kõige sagedamini allergilist reaktsiooni
toiduained, milledes on palju proteiini ehk valkaineid ja mida ema päeviti
rohkelt sööb. Sagedasemad allergiliste reaktsioonide tekitajad on kanamuna,
kala, piim, kodumaised teraviljad (nisu, rukis, kaer, oder), koorikloomad,
liha, oad, herned, soja, šokolaad, tsitruselised, pähklid, mandlid.
Kuidas aru saada, milline toiduaine mu lapsele allergiat tekitab?
Selle
selgitamine on paras detektiivitöö. Allergiatestid ja vereproovid on väikeste
laste puhul vaid suunavad. Praktikas peab allergia tekitaja alati ise välja
selgitama, teistelt võib saada vaid häid näpunäiteid (näiteks selle kohta, mida
on targem esimesena oma menüüst välja jätta). Lapse allergia puhul on just ema
parim haiguse asjatundja ning oma vaiste ja teadmisi tasub usaldada. Kahjuks
tihti ei tehta allergiakahtlusest suurt väljagi – kuigi tõesti võivad sümptomid
ka millestki muust põhjustatud olla. Kuid teiselt poolt on välja selgitamisega
kiire: laps kannatab sümptomite all ning rinnapiim tuleks selliseks saada, et
laps enne lisatoitudega alustamist sealt enam allergeene ei saaks (muidu varsti
on pea võimatu tuvastada, kas allergilised nähud tekivad läbi rinnapiima
saadule või mingile otse saadud toidule).
Allergiatekitajate
välja selgitamise põhimõte on järgmine: paar päeva ei tarbita üldse seda toiduainet,
mille peale arvatavasti allergiline reaktsioon tekkis ning oodatakse ära
allergianähtude taandumine. Siis süüakse uuesti natuke kahtlustatavat
toiduainet ja vaadatakse, kas allergilised nähud tulevad uuesti.
Allergiatekitajate
välja selgitamise alguses tasub pidada toidupäevikut, kuhu märgitakse üles kõik
see, mida on söödud ning kas ja kuidas laps sellele reageerinud.
Välja
selgitamine on raskendatud siis, kui laps on allergiliseks muutunud juba
mitmele olulisele toiduainele. Ema toidusedel peaks siiski püsima selline, et
ema saaks rinda andes ise kõik oma organismile vajalikud toitained. Kui ema
menüüst jääb välja palju olulisi toitaineid, tasuks tema toidusedeli üle aru
pidada koos toitumisspetsialistiga. Ka siis, kui laps hakkab lisatoitu saama,
tasub tema menüüd arutada spetsialistiga.
Mõnedel
juhtudel tasub alguses mingiks ajaks menüüst välja jätta kõik n-ö
üldallergeenid (kuni nähud taanduvad) ja siis ükshaaval neid ema (ja lapse)
menüüsse tagasi tuua. Kõiki üldallergeene ei ole põhjust menüüst välja jätta,
vaid ainult need, mis lapsel allergilist reaktsiooni tekitavad.
Vahel
on lapsel endiselt tugevad allergianähud (näiteks pahasti sügelev lööve,
roheline ja limane vedel kaka), kuigi ema on oma menüüst juba välja jätnud kõik
sagedasemad allergiatekitajad, ka piima ja kodumaised teraviljad. Sellises
olukorras võib proovida järgmist: ema on paar päeva ikka väga piiratud menüü
peal ja kui lapse allergianähud on taandunud, võib ükshaaval menüüd jälle
laiendama hakata. Rinnapiima kaudu saaduna on paljudele (kõikide puhul pole
siiski garantiid) ohutud toiduained täisterariis, hirss, lambaliha, sealiha,
lillkapsas, spargelkapsas, mustikas, banaan, sõstrad, kurk, sool, suhkur,
sinine Keiju margariin ja toiduõlid. Lisaks (alati kui menüüs ei saa hoida lehmapiima)
iga päev 1000 milligrammi kaltsiumipreparaati ja mingi multivitamiinitoode,
näiteks Multitabs.
Näidismenüü
võib olla näiteks järgmine:
-
Hommikusöök: täisterariisi- või
hirsihelbepudru, peale tükeldatud banaani, mustikaid, mustsõstrakisselli, 500
mg kaltsiumi
-
Lõunasöök: lamba- või seapraad
(terve lammas küpsetuskotis ahju), täisterariisi, soovi korral kaste
praeleemest, soolast ja maisitärklist, kurki, keedetud lillkapsast ja
spargelkapsast, multivitamiin
-
Oode: riisikook, margariin, kurk ja banaan,
250 mg kaltsiumi
-
Õhtusöök: nagu lõunasöök
-
Hiljem õhtul veel: puder nagu
hommikul, 250 mg kaltsiumi
Toidu
peale rohkelt külmpressitud rapsi- või päevalilleõli (mõjub soodustavalt
rinnapiima rasvhappe koostisele). Toitude kogused peaksid olema mehised, sest
muidu hakatakse emale endale ja rinnapiimale vajalikku proteiini ammutama ema
lihastest ja siseelunditest.
Kas imetamine takistab allergiate tekkimist?
Praeguste
arusaamade järgi imetamisega ei saa täielikult allergiate tekkimist takistada, küll
aga neid edasi lükata. Seepärast soovitatakse, et allergiataustaga (vanemad või
õed-vennad on allergikud) lapsi imetataks täielikult vähemalt pool aastat ning
veel edasigi võimalikult kaua. On mitmeid juhte, kui imetamise ajal lapsele
sobinud toiduained peale imetamise lõpetamist talle enam ei sobi.
Mis vaevusi allergianähud mu lapsele tekitavad?
Lapse
allergianähtusid tuleks kindlasti ravida, sest need võivad tekitada talle
näiteks järgmisi vaevusi:
- soolestiku nähud põhjustavad tihti kõhuvalu, mis omakorda põhjustab rahutust ja nuttu
- kui nähud ei taandu, võib lapse soolestik olla jätkuvas halvas olukorras ja laps muutub õrnaks ka neile toiduainetele, mis muidu oleksid talle sobinud
- raskekujuline lööve sügeleb ja võib muutuda põletikuliseks
- raskematel juhtudel võivad kannatada saada lapse kasv ja areng
Mida teha, kui lapsel ikkagi pidevalt läbi rinnapiima saadu peale allergianähud tekivad või kui tahan imetamist lõpetada?
See
pole mingi häbiasi kui soovid imetamist lõpetada – kui lapsel erinevate
toidusedeli variantide proovimisest
hoolimata ikkagi pidevalt allergianähud tekivad või kui ema ei jaksa
enam väga piiratud menüüga vastu pidada.
Emadelt,
kes on juba allergiatega võidelnud, võid saada häid näpunäiteid, kuidas
allergiate välja selgitamises edu saavutada.
Lehmapiimaallergiliste
laste puhul kasutatakse kuni kahe aastaseks saamiseni n-ö spetsiaalseid
rinnapiimaasendajaid. Need on näiteks
Peptidi-Tutteli, Nutri-Junior ja Neocate. Neis on
allergiat tekitavad proteiinid lõhustatud väiksemaks või isegi aminohapeteks.
Kahjuks on ka selliseid lapsi, kellele ei sobi ka ükski allergikute
rinnapiimaasendaja.
Allergikutele
mõeldud rinnapiimaasendajad on tavaliselt tohutult kallid, soodushinnaga saab
neid vaid lapse aastaseks saamiseni. Nende jaoks on vaja retsepti, mille saab
allergoloogilt või oma perearstilt.
Allergiad puudutavad soomekeelsed
kodulehed:
Keuhkovammaliitto: http://www.keuhkovammaliitto.fi/info/oppaat.htm
seal
edasi valida link Lapsen allergia ja
astmaopas
Allergia-
ja astmaliitto: http://www.allergia.com
Allergia-keskustelulista: http://www.egroups.com/group/allergia/
(registreerumine
aadressil http://www.egroups.com)
autor:
Sole
Salmijärvi
(Petri 11/96 ja Anita 8/98)
sole.salmijarvi@iki.fi
(Petri 11/96 ja Anita 8/98)
sole.salmijarvi@iki.fi