Allergilise lapse imetamine



Allergiad on muutumas üha levinumaks. Laps võib reageerida ka rinnapiima kaudu saadud allergeenidele – lapsel tekivad allergilised nähud millegi peale, mida ema sööb. See ei ole reegel ja kui su laps ka allergiliseks osutub, ei ole põhjust pabinasse minna. Tihti lapse allergiad vähenevad ja kaovad paari aasta jooksul, sagedamini kooliealiseks saades.
Rinnapiima saava lapse allergiat saab ravida läbi ema toidusedeli. Kuigi emalt nõuab suurt kannatlikkust leidmaks lapsele sobivat toidusedelit, saab selle kaudu pea alati lapse allergianähtusid vältida. Imetamist ei tasu lõpetada, vastupidi. Lehmapiim (mille baasil pea kõik rinnapiimaasendajad tehtud on) on just sageli esimene toiduaine, millele laps allergiline on.
 
 

Mis on allergia?


Allergia on märk organismi kaitsemehhanismi liigsest tundlikkusest mingile ainele, tavaliselt proteiinile. Allergilise reaktsiooni põhjustajaks võivad muuseas olla mitmed toiduained (imikute puhul kõige tavalisem), õietolm ja loomakarvad. Rohkem saad allergiatest lugeda Allergia- ja astmaliidu koduleheküljelt http://www.allergia.com (soomekeelne).


Mõningad põhipunktid allergia kohta:


*     Laps võib muutuda allergiliseks läbi rinnapiima (ja muidugi lisatoiduga alustades) ükskõik millisele toiduainele: lihale, kalale, köögiviljale, puuviljale, marjale, teraviljale, piimale, kartulile, maitseainetele, lisaainetele.... ühele või mitmele toiduainele. Laps võib muutuda allergiliseks ka sellisele toiduainele, mis talle enne sobinud on. Piima- ja teraviljaallergiad on küllaltki levinud. Selline hoiak nagu "see nüüd küll ometi allergiat tekitada ei saa" tasuks ära unustada. Siiski on ka toiduaineid, mille peale esineb allergiaid harvem – neist allpool.
*     Need toiduained, mille peale laps allergiline on, jäetakse lapse menüüst mingiks ajaks täiesti välja (alguses pooleks aastaks ja edaspidi ühe aasta kaupa). Kui allergiline reaktsioon mingile ainele on tulnud juba läbi rinnapiima, ei ole mõtet seda toiduainet otse lapsele üldse anda enne aastaseks saamist või nii kaua kui see rinnapiima kaudu reaktsiooni tekitab. Peale vahetpidamist võib vastava toiduaine sobivust jälle ettevaatlikult proovida. Vastava toiduaine menüüst täiesti välja jätmine tähendab selle vältimist ka kõige väiksemates kogustes – nagu sobimatut toiduainet puutunud köögiriist, määrdunud lõikelaud, teraviljaallergilise lapse puhul jõuluvanalt saadud piparkook ja põrandalt leiduv leivapudi, munaallergia puhul  munaga võõbatud küpsetised. Toitude koostisosad tuleb väga hoolikalt läbi lugeda: näiteks piima, sojat ja nisujahu leidub väga paljudes valmistoitudes.
*     Lehmapiima on hämmastavalt paljudes toiduainetes, eriti valmistoitudes.
Kõik tavalised rinnapiimaasendajad ja enamused laste pudrud ja kördid on tehtud lehmapiima baasil. Lehmapiimaallergik peab muuseas vältima piima, piimapulbrit, piimaproteiini-tooteid, näiteks vadak, vadakuvalk, kaseiin, kaseinaadid, laktalbumiin, hapupiim, jogurt, kohupiim, koor, jäätis (ka taimerasva põhjal tehtud jäätis), juust (ka taimerasva põhjal tehtud juust), või, piima sisaldavad margariinid (enamus neist sisaldavad piima), taimerasva-kooretooted, vähese laktoosi sisaldusega tooted (näiteks Valio HYLA-tooted), proteiinihüdrolüsaat (kui algupära pole teada, peab seda küsima tootjalt), kitse- ja teiste imetajate piim, kõik toiduained, mis sisaldavad piima või piimatooteid ja vahel ka loomaliha.
*     Allergia võib lapsel välja lüüa uue toiduaine proovimise juba kohe esimesel korral või siis hiljem – allergia võib avalduda ka alles siis, kui seda toiduainet on manustatud juba nädalaid või ka kuid.
*     Mitmed beebiallergiad kaovad iseenesest – seda rutem, mida täpsemini on vahepeal lapsele vastava toiduaine andmist välditud. Et kui hästi läheb, siis saab nii piima-, teravilja- kui munaallergiline laps oma 2 või 3 aastaseks saamise sünnipäevapeol maasika-koorekooki süüa.
Hiljemalt kooliealiseks saades võivad enamus lapsi pea kõike süüa. Kui laps saab korduvalt talle allergiat põhjustavat toiduainet, siis iga kord allergia justkui ärkab uuesti ja selle taandumine võib aega võtta mitmeid kuid või lausa aastaid.
*     Raskekujulise toiduallergiaga peab viivitamatult tegelema. Kui laps saab jätkuvalt allergiat põhjustavat toiduainet, on tema organism pidevas põletikulises seisundis. Halvimal juhul ärritab see lapse soolestikku, soolehatt kahjustub ning sellest tulenevad imendumishäired, kasvu aeglustumine, allergiate süvenemine ja ka tõsine alatoitumine. Lisaks võib laps hellaks muutuda ka sellistele toiduainetele, mis allergiat tekitavate ainete vältimise korral sobinud oleksid. Tervenemine võib kesta väga kaua.
*     Beebide allergiad on kummalised. Paljude toiduainete puhul on nii, et allergiatestidel nende suhtes allergisus ei avaldu, aga ometi tekitavad nad allergiat. Mõnedele lastele sobib mingi toiduaine vaid mingis kindlas vormis või töödelduna – üks laps sai vabalt süüa maisijahust tehtud pudru, aga ei mais ise ega maisihelvestest või -tangust tehtud pudru talle ei sobinud ja tekitas allergiat.  Mõned toiduained võivad sobida vähestes kogustes, kuid suuremates kogustes tekitavad juba allergiat. Haigestudes või peale vaktsineerimist võib lapsel allergianähte tekkida ka sellisest toidust, mis tavaliselt talle allergiat ei tekita. Pärast kõhutõbe võib kõik paari nädala jooksul organismile ärritavana mõjuda. Uute toitude katsetamist ei tasu ette võtta siis, kui laps on haige.
*     Tavaliselt töödeldud (riivitud, keedetud, külmutatud) toit tekitab harvem allergiat kui toores.
Näiteks saavad paljud lapsed süüa keedetud porgandit, kuid toores porgand ei sobi mitte. Näiteks külmutatud maasikas võib lapsele sobida, aga toores maasikas tekitab kohe allergiat.


Millised nähud allergia puhul tekkida võivad?


Allergiad võivad avalduda mitmel erineval moel. Allpool loetelu levinumatest.
Nähud ei pruugi alati allergiast tingitud olla – näiteks näo punetus võib peale allergilise reaktsiooni olla tingitud ka külmast välisõhust, tuulest, higistamisest, väsimusest, mittesobivast pesupulbrist või -loputusvahendist, luti tekitatud haudumisest jne. Kui lapsel on lööve, tasub esimesena vahetada senine pesupulber lõhna- ja värvainete vaba pesupulbri vastu ning loobuda pesuloputusvahendi kasutamisest.
1. Nahk: Nahk võib punetama hakata kohe peale söömist või alles mitme tunni pärast. Tihti lööb näkku varsti peale söömist punetus, kuigi põhjust selleks ei tundu olevat. Lööve võib tekkida näkku, üle terve keha või üksikute kõvade lööbelaikudena või laiemalt nõgeslööbena esineda. Allergiline lööve sügeleb ja läheb aina hullemaks: kortisooniga saab naha korraks puhtaks, kuid kui organism saab jätkuvalt allergiat põhjustavat toiduainet, on peagi lööve tagasi hullemana kui enne. Kui lööbe puhul kortisooni mitu päeva järjest tarvitada, ei pruugi see edasi paraneda, vaid võib hoopiski hullemaks minna.
2. Soolestik: Lapsel on kõhuvalu, gaasid, kõhulahtisus, peale pissimist või kakamist pepu punetab, päraku ümbert punetab, vahel ka kõhukinnisus. Kõik koolikud ei ole allergia, aga mitmed "koolikud" ei olegi koolikud, vaid allergianähud. Näiteks ühe lapse "koolikud" paranesid, kui ema lõpetas kala söömise. Kuid siiski pole kõik beebiea gaasivaevused allergiast tingitud! Kuid samas roheline ja limane kaka on tihti just allergia märgiks.
3. Hingamiselundid: Suu limaskestad lähevad paiste, isegi hingetoru võib umbe paistetada. Vahel väike beebi süües tembutab, sest piim tekitab suus ebamugavust. Mõnedele võib tekkida lima ja röga.
4. Oksendamine: Laps oksendab piima/toidu välja. Seda ei tasuks segamini ajada beebidele tavalise toidu tagasiheitmisega. Kui ema on kala söönud ning pärast seda last imetanud ja laps oksendab ikka kogu piima välja ja tavaliselt tal tagasiheidet ka pole, siis võib põhjuseks olla  ka kalaallergia.

Lapsel võib kõikide allergiat tekitavate toiduainete peale ilmneda ühesugused nähud või võib ka reageerida ühtedele ühtmoodi ja teistele teisiti.


Kas lapsel võivad tekkida allergianähud läbi rinnapiima saadud ema poolt söödud toiduainetele?


Võivad küll. Rinnapiimas on mõningaid mikrogramme ehk mikroskoopiliselt väikseid koguseid ema poolt söödud toiduaineid.
Enamus allergilisi lapsi ei reageeri veel läbi rinnapiima saadud allergeenidele, vaid reaktsioon tekib siis, kui laps hakkab ise neid toiduaineid otse sööma. Kui mingile otse saadud toiduainele reageerimine on aset leidnud, siis võib see toiduaine reaktsiooni tekitama hakata ka läbi rinnapiima saades. Kuid on ka juhuseid, et ema võib toiduainet ise manustada ja läbi rinnapiima see lapsele reaktsiooni ei tekita, aga laps ise seda süüa ei saa.


Kas lapse allergia pärast peaks imetamise lõpetama?


Üldjuhul mitte – emal on võimalik koostada endale selline menüü, et lapsel läbi rinnapiima allergilist reaktsiooni ei tekiks. Lapse raskekujulistki allergiat on võimalik kontrolli all hoida, kui leitakse allergia tekitajad ja need ema toidusedelist välja jäetakse. See eeldab siiski, et ema on valmis väga tugevalt oma toidusedelit muutma ja piirama.

Allergilisele lapsele on imetamine kasulik veel seepärast, et:

  • rinnapiimas sisalduvad antikehad aitavad kaasa lapse organismile haigusega võitlemiseks 
  • vajalike immuunvastuste tekkimisele 
  • laps saab rinnapiimast oma soolestikku hea piimhappebakterilise põhja 
  • rinnapiim soodustab ka muude toiduainete organismi sulandumist 
  • rinnapiim sisaldab rohkelt hästi imenduvat kaltsiumi ja näiteks C-vitamiini, mida allergilisuse tõttu teistest toiduainetest ei pruugi piisavalt saada 
  • rinnapiimale toetudes saab lapse enda lisatoidu valikut tasapisi laiendada 
  • kõikidele piimaallergikutele ei leidu sobivat rinnapiimaasendajat

Lapse allergilisuse ilmnedes on mõned arstid soovitanud emadel imetamise lõpetada. See on ehk vajalik mõnede raskekujuliste juhtumite puhul, kui lapsel ei saa kuidagi allergianähtusid vältida ja selle all kannatab kasv.


Kui ruttu peale ema toitumist toiduained rinnapiima jõuavad?


Toiduained jõuavad rinnapiima kohe, kui need on organismi imendunud. Praktiliselt võib lapsel esineda allergilist reaktsiooni mingile toiduainele kohe peale ema söögikorda järgmisel imetamiskorral.


Kui kaua allergiat põhjustavat toiduainet rinnapiimast veel leiab?


Tavaliselt leiab seda rinnapiimast veel paari päeva jooksul. Väikseid koguseid võib olla veel ka paari nädala pärast.


Kui ruttu lapse allergianähud kaovad?


Nahanähud paranevad tavaliselt kiiremini kui sooletikku puudutavad nähud. Tavaliselt toimub mõningane paranemine juba paari päeva jooksul. Soolestiku nähtude ja karedate ekseemide taandumine võib paar nädalatki aega võtta.


Millised toiduained läbi rinnapiima kõige sagedamini allergilist reaktsiooni tekitavad?


Allergiat võib põhjustada pea kõik, mida ema sööb (sool ja suhkur on eranditeks osutunud). Läbi rinnapiima tekitavad kõige sagedamini allergilist reaktsiooni toiduained, milledes on palju proteiini ehk valkaineid ja mida ema päeviti rohkelt sööb. Sagedasemad allergiliste reaktsioonide tekitajad on kanamuna, kala, piim, kodumaised teraviljad (nisu, rukis, kaer, oder), koorikloomad, liha, oad, herned, soja, šokolaad, tsitruselised, pähklid, mandlid.


Kuidas aru saada, milline toiduaine mu lapsele allergiat tekitab?


Selle selgitamine on paras detektiivitöö. Allergiatestid ja vereproovid on väikeste laste puhul vaid suunavad. Praktikas peab allergia tekitaja alati ise välja selgitama, teistelt võib saada vaid häid näpunäiteid (näiteks selle kohta, mida on targem esimesena oma menüüst välja jätta). Lapse allergia puhul on just ema parim haiguse asjatundja ning oma vaiste ja teadmisi tasub usaldada. Kahjuks tihti ei tehta allergiakahtlusest suurt väljagi – kuigi tõesti võivad sümptomid ka millestki muust põhjustatud olla. Kuid teiselt poolt on välja selgitamisega kiire: laps kannatab sümptomite all ning rinnapiim tuleks selliseks saada, et laps enne lisatoitudega alustamist sealt enam allergeene ei saaks (muidu varsti on pea võimatu tuvastada, kas allergilised nähud tekivad läbi rinnapiima saadule või mingile otse saadud toidule).

Allergiatekitajate välja selgitamise põhimõte on järgmine: paar päeva ei tarbita üldse seda toiduainet, mille peale arvatavasti allergiline reaktsioon tekkis ning oodatakse ära allergianähtude taandumine. Siis süüakse uuesti natuke kahtlustatavat toiduainet ja vaadatakse, kas allergilised nähud tulevad uuesti.

Allergiatekitajate välja selgitamise alguses tasub pidada toidupäevikut, kuhu märgitakse üles kõik see, mida on söödud ning kas ja kuidas laps sellele reageerinud.

Välja selgitamine on raskendatud siis, kui laps on allergiliseks muutunud juba mitmele olulisele toiduainele. Ema toidusedel peaks siiski püsima selline, et ema saaks rinda andes ise kõik oma organismile vajalikud toitained. Kui ema menüüst jääb välja palju olulisi toitaineid, tasuks tema toidusedeli üle aru pidada koos toitumisspetsialistiga. Ka siis, kui laps hakkab lisatoitu saama, tasub tema menüüd arutada spetsialistiga.

Mõnedel juhtudel tasub alguses mingiks ajaks menüüst välja jätta kõik n-ö üldallergeenid (kuni nähud taanduvad) ja siis ükshaaval neid ema (ja lapse) menüüsse tagasi tuua. Kõiki üldallergeene ei ole põhjust menüüst välja jätta, vaid ainult need, mis lapsel allergilist reaktsiooni tekitavad. 

Vahel on lapsel endiselt tugevad allergianähud (näiteks pahasti sügelev lööve, roheline ja limane vedel kaka), kuigi ema on oma menüüst juba välja jätnud kõik sagedasemad allergiatekitajad, ka piima ja kodumaised teraviljad. Sellises olukorras võib proovida järgmist: ema on paar päeva ikka väga piiratud menüü peal ja kui lapse allergianähud on taandunud, võib ükshaaval menüüd jälle laiendama hakata. Rinnapiima kaudu saaduna on paljudele (kõikide puhul pole siiski garantiid) ohutud toiduained täisterariis, hirss, lambaliha, sealiha, lillkapsas, spargelkapsas, mustikas, banaan, sõstrad, kurk, sool, suhkur, sinine Keiju margariin ja toiduõlid. Lisaks (alati kui menüüs ei saa hoida lehmapiima) iga päev 1000 milligrammi kaltsiumipreparaati ja mingi multivitamiinitoode, näiteks Multitabs.

Näidismenüü võib olla näiteks järgmine:

- Hommikusöök: täisterariisi- või hirsihelbepudru, peale tükeldatud banaani, mustikaid, mustsõstrakisselli, 500 mg kaltsiumi

- Lõunasöök: lamba- või seapraad (terve lammas küpsetuskotis ahju), täisterariisi, soovi korral kaste praeleemest, soolast ja maisitärklist, kurki, keedetud lillkapsast ja spargelkapsast, multivitamiin

- Oode: riisikook, margariin, kurk ja banaan, 250 mg kaltsiumi

- Õhtusöök: nagu lõunasöök

- Hiljem õhtul veel: puder nagu hommikul, 250 mg kaltsiumi

Toidu peale rohkelt külmpressitud rapsi- või päevalilleõli (mõjub soodustavalt rinnapiima rasvhappe koostisele). Toitude kogused peaksid olema mehised, sest muidu hakatakse emale endale ja rinnapiimale vajalikku proteiini ammutama ema lihastest ja siseelunditest.


Kas imetamine takistab allergiate tekkimist?


Praeguste arusaamade järgi imetamisega ei saa täielikult allergiate tekkimist takistada, küll aga neid edasi lükata. Seepärast soovitatakse, et allergiataustaga (vanemad või õed-vennad on allergikud) lapsi imetataks täielikult vähemalt pool aastat ning veel edasigi võimalikult kaua. On mitmeid juhte, kui imetamise ajal lapsele sobinud toiduained peale imetamise lõpetamist talle enam ei sobi.


Mis vaevusi allergianähud mu lapsele tekitavad?


Lapse allergianähtusid tuleks kindlasti ravida, sest need võivad tekitada talle näiteks järgmisi vaevusi:

  • soolestiku nähud põhjustavad tihti kõhuvalu, mis omakorda põhjustab rahutust ja nuttu 
  • kui nähud ei taandu, võib lapse soolestik olla jätkuvas halvas olukorras ja laps muutub õrnaks ka neile toiduainetele, mis muidu oleksid talle sobinud 
  • raskekujuline lööve sügeleb ja võib muutuda põletikuliseks 
  • raskematel juhtudel võivad kannatada saada lapse kasv ja areng



Mida teha, kui lapsel ikkagi pidevalt läbi rinnapiima saadu peale allergianähud tekivad või kui tahan imetamist lõpetada?


See pole mingi häbiasi kui soovid imetamist lõpetada – kui lapsel erinevate toidusedeli variantide proovimisest  hoolimata ikkagi pidevalt allergianähud tekivad või kui ema ei jaksa enam väga piiratud menüüga vastu pidada.

Emadelt, kes on juba allergiatega võidelnud, võid saada häid näpunäiteid, kuidas allergiate välja selgitamises edu saavutada.

Lehmapiimaallergiliste laste puhul kasutatakse kuni kahe aastaseks saamiseni n-ö spetsiaalseid rinnapiimaasendajaid. Need on näiteks Peptidi-Tutteli, Nutri-Junior ja Neocate. Neis on allergiat tekitavad proteiinid lõhustatud väiksemaks või isegi aminohapeteks. Kahjuks on ka selliseid lapsi, kellele ei sobi ka ükski allergikute rinnapiimaasendaja.

Allergikutele mõeldud rinnapiimaasendajad on tavaliselt tohutult kallid, soodushinnaga saab neid vaid lapse aastaseks saamiseni. Nende jaoks on vaja retsepti, mille saab allergoloogilt või oma perearstilt.


Allergiad puudutavad soomekeelsed kodulehed:

seal edasi valida link Lapsen allergia ja astmaopas

Allergia- ja astmaliitto: http://www.allergia.com

Allergia-keskustelulista: http://www.egroups.com/group/allergia/
(registreerumine aadressil http://www.egroups.com)


autor:
Sole Salmijärvi
(Petri 11/96 ja Anita 8/98)
sole.salmijarvi@iki.fi