Vaid kaks klaasitäit kitsepiima rahuldab
inimese päevase kaltsiumivajaduse.
Põllumajandusülikooli assistendi Priit Eliase
sõnul on kitsekasvatus Eestis vähe levinud, seetõttu pole ka selle saadused
eriti tuntud.
Elias lisas, et kitsepiim ja -liha pole mitte ainult väärtuslikud toiduained, vaid nendest valmistatud tooted rikastavad ka piima- ja lihasaaduste valikut.
Elias lisas, et kitsepiim ja -liha pole mitte ainult väärtuslikud toiduained, vaid nendest valmistatud tooted rikastavad ka piima- ja lihasaaduste valikut.
Värskel piimal pole halba lõhna
Kitsepiim on valkjaskreemika värvu-sega ja
pisut spetsiifilise lõhnaga. Puhtalt hoitud värskes piimas ei teki tugevat
maitset ega lõhna. Pikema-ajalise säilitamise korral rasvad lõhustuvad ja
lenduvate rasvhapete sisaldus suureneb ensüümi lipaas toimel, mida leidub
piimas loomupäraselt, kuid mida produtseerivad ka bakterid. Väidetakse, et
lipolüüs ongi üks oluline "kitsemaitse" kujunemise põhjus.
Eliase väitel on kitsepiima, nagu lamba- või lehmapiimagi, põhilised koostisosad vesi, rasv, valk, piimasuhkur ja mineraalained. Nende vahe-korda mõjutab kõige rohkem looma tõug, seejärel piima eritamise periood, aastaaeg, innaperiood, sööt ja looma füsioloogiline seisund.
Elias märkis, et kitsepiima valgusisaldus kõigub 2,2-5,1% ja rasvasisaldus 2,3-6,9% piires ning on pöördvõrdelises seoses toodanguga - mida väiksem toodang, seda suurem koostisosade sisaldus ja vastupidi.
Eliase sõnade järgi on kitsepiim toiteväärtuse ja tervislikkuse seisukohalt oluline hästi omastatava kaltsiumi allikas. "Kaks klaasitäit piima rahuldaks inimese maksimaalse vajaduse (800 mg), v.a. rasedad, imetavad emad ja noorukid," lausus Elias.
Ta lisas, et alatoitumusega või seedehäiretega laste jaoks on kitsepiim parema seeduvusega kui lehmapiim, seda põhjendatakse rasva ja valkude erinevusega.
"Rasv kitsepiimas on väikeste rasvakuulikestena ja nende keskmine suurus on väiksem kui lehma- või lambapiimas, mis soodustab nende paremat omastatavust," märkis Elias.
Eliase väitel on kitsepiima, nagu lamba- või lehmapiimagi, põhilised koostisosad vesi, rasv, valk, piimasuhkur ja mineraalained. Nende vahe-korda mõjutab kõige rohkem looma tõug, seejärel piima eritamise periood, aastaaeg, innaperiood, sööt ja looma füsioloogiline seisund.
Elias märkis, et kitsepiima valgusisaldus kõigub 2,2-5,1% ja rasvasisaldus 2,3-6,9% piires ning on pöördvõrdelises seoses toodanguga - mida väiksem toodang, seda suurem koostisosade sisaldus ja vastupidi.
Eliase sõnade järgi on kitsepiim toiteväärtuse ja tervislikkuse seisukohalt oluline hästi omastatava kaltsiumi allikas. "Kaks klaasitäit piima rahuldaks inimese maksimaalse vajaduse (800 mg), v.a. rasedad, imetavad emad ja noorukid," lausus Elias.
Ta lisas, et alatoitumusega või seedehäiretega laste jaoks on kitsepiim parema seeduvusega kui lehmapiim, seda põhjendatakse rasva ja valkude erinevusega.
"Rasv kitsepiimas on väikeste rasvakuulikestena ja nende keskmine suurus on väiksem kui lehma- või lambapiimas, mis soodustab nende paremat omastatavust," märkis Elias.
Kitsepiim ei põhjusta allergiat
Kitsepiim ei tekita allergilisi reaktsioone, kinnitas Elias.
"Kui lehmapiim pole paljudele inimestele vastuvõetav, siis kitsepiima puhul pole seda täheldatud," märkis ta, "ka piimast toodetut saaduste juures."
Kitsejuustu eri sorte on võimalik osta Stockmanni kaubamajast.
Kai Tänavsuu
