Arenenud Euroopa riikides on kitsepiim
lehmapiimast neli korda kallim, sellest toodetud juust aga tõeline delikatess.
Eestis väärtustavad kitsepiima peamiselt lapsevanemad, kellel peres allergik.
"Julgen soojalt soovitada. Kui puhtalt
lüpsta ja piima korralikult jahutada, ei saa kõige pepsim piimajoojagi aru,
mida ta tegelikult joob," kummutab Kalda turismitalu perenaine Mae
Raudsepp väite, nagu oleks kitsepiimal häiriv kõrvalmekk.
Kits tunneb end Maarjamaa looduses
suurepäraselt ja käitub tõelise võsatrimmerina. Kitsepidajate sõnul toodab kits
piima rohust, puuvõrsetest ja ka vibalikust võsast. Võrreldes lehmaga on kits
vähenõudlik ega taha pererahva jäägitut karjakasvandusele pühendumist.
"Arenenud Euroopa riikidega ei saa
Eestit võrrelda - ainult 1700 kitse terve riigi peale," arvab Kaie Zarenz
Eesti Lambakasvatajate Seltsist eestlasi eelarvamuste kammitsais olevat. Ka
naabritele lätlastele jäävad eestlased kitsepidamises kõvasti alla.
Hobiloomast kariloomaks
"Viimastel aastatel on aru saadud, et
kitsepidamine pole ainult memmede hobi. Järjest noorem rahvas on hakanud
kitsepiimast huvituma," näeb Zarenz ka Eestimaal turgu
kitsepiimatoodetele, kuigi need on tavapiimatoodetest märgatavalt kallimad. "Tervislikkus
ja just spetsiifiline kitsepiimajuustu maitse - mujal maailmas ollakse selle
eest valmis hingehinda maksma." Edukamad kitsekasvatajad on õppinud
piimast pehmet juustu ja jogurtit valmistama.
Maapere soetab esimese kitse teistele
pudulojustele seltsiks tavaliselt siis, kui lapsel on lehmapiima suhtes
allergia. Üsna sageli annab uus lemmikloom tõuke karja suurendada. Nii oli ka
Kooremi peres Läänemaal: üheksa aastat tagasi alustati ühe kitsega, nüüd on
elektritara taga karjamaal terve kari. Pereisa Neeme Koorem turustab oma
22pealise kitsekarja toodangu põhiliselt Haapsalus. Aastatega on välja
kujunenud kindlad kunded - kvaliteetne kitsepiim annab tervist.
Tervislikud eluviisid ja mahepõllundus on
praegu päevakorras nagu suurtootmine kümmekond aastat tagasi.
Sikk Ruudi parandab tõugu
Kitsede tõu parandamiseks importis Eesti
Lambakasvatajate Selts Lätist saane tõugu siku - uhkete sarvedega Rudise.
Rudisest sai Eestis Ruudi ja ta on oma haaremipidaja rolliga väga rahul.
Üks tõukits maksab 800-1000 krooni, olenevalt
sellest, kuidas perenaisega kokkuleppele saab. Kaks liitrit piima päevas ja
kestvalt hea tervis on aga värskele kitseomanikule kuueks-seitsmeks järgnevaks
aastaks kindlustatud.
Eestis müüakse prantsuse kitsejuustu
"Kurb tõesti, et Eesti kitsejuustu pole
olnud," nendib Aila Kattai Stockmanni piima-juustuosakonnast. Kui
tavaliselt on Stockmannis müügil 4-5 Prantsusmaalt pärit kitsejuustu, siis
hetkel tuleb leppida vaid ühega - Riblaire`ga. Kilohind 260 krooni. "Ega
teisedki odavamad ole, kolmesaja krooni ringis. Massiliselt seda ei osteta, aga
oma kindel ostjaskond on välja kujunenud küll, " kinnitab Kattai.
Kitsejuustu saab ka Tallinna kaubamajast -
Prantsusmaalt pärit 150grammine pakk Chavroux´ määrdejuustu maksab 59 krooni ja
50 senti, mis teeb kilohinnaks 397 krooni.
Allergoloog Maie Laaniste:
"Tõsi, et paljud lapsed, kes lehmapiima
ei talu, kitsepiima taluvad. See on peamiselt imikute ja esimeste eluaastate
probleem, täiskasvanutel esineb piimaallergiat väga harva.
Piimaallergiat esineb umbes viiel protsendil
lastest. Varem oli see probleem suurem, aga viimastel aastatel on meile jõudnud
piisavalt imikusegusid ja lehmapiima kasutamisvajadus on vähenenud."
Kaja Grigorjev
