Tänapäevaste ravimtoitude arendamisel on üheks
võimaluseks linaseeme ja tema saadused.
Linaseemnete tervislik toime tuleneb tema kiudainete,
polüküllastumatute rasvhapete (PUFAD) ja lignaanide sisaldusest.
Uurimised on näidanud, et linaseemnete kasutamine aitab
ravida kõhulahtisust ja mõjutab veresuhkru taset. Linaseemned omavad
antikontserogeenset toimet mitmesuguste vähivormide puhul. Linaseemned langetavad
vere kolesteroolitaset ning vähendavad seetõttu südame infarkti ja ajuinsuldi
riski, moduleerivad immuunsussüsteemi. Seepärast võiks linaseemnete kasutamine
anda hea efekti mitmesuguste kardiovaskulaarsete, sisesekretoorsete ja
immuunsussüsteemi haiguste ennetamisel.
Linaseemned ja kõhuprobleemid
Kõhulahtisust on aegadest aegadesse ravitud linaseemne
keedisega. Viimane annab lima, mis katab sooleepiteeli või haavandid
kaitsekihiga. Selle tulemusel pidurdub mikroobide liikumine, paljunemine ja
haavandid ei tekita valuaistinguid.
Peale selle on linaseemnetes sisalduv kiudaine, mis ravib
kõhukinnisust. Kiudaine absorbeerib vett ja suurendab sellega soolesisaldise
mahtu.
Seedekulgla korrashoiuks peetakse füsioloogiliseks
normiks 50 g linaseemneid ühe inimese kohta päevas. Sellise koguse üheks
kasutamise viisiks võiks olla pagaritooted.
Linaseemneõli kui hea asendamatute rasvhapete (w-6 ja w-3) allikas
Neid rasvhappeid sisaldub linaõlis vastavalt 16 ja 57
% (suhe 1:3,5). Igapäeva toidus on
tähtis w-6 ja w-3 olemasolu kuid veelgi tähtsamaks on osutunud nende
omavaheline suhe. Iidsetel aegadel on inimese toidus olnud w-6 ja w-3 suhe 3:1.
Tänapäeva toidus on see suhe 10-25:1. Sellest tulenevalt on kõrgenenud inimeste
haigestumine südameveresoonkonna haigustesse ja vähkkasvajatesse. Selle suhte
parandamiseks igapäevatoidus on hakatud tootma tervise mune ja linaseemne
sepikut. Nendes toodetes on suurendatud W-3 sisaldust 4-5 korda. Kuid nende
osatähtsus on veel väike ja ei võimalda kõigile vajalikku kogust w-3
rasvhappeid-5 % kogu energiavajadusest.
Toitumisteadlased näevad siin võimalust lisada toidule
linaseemne saadusi, et seda tasakaalu w-6 ja w-3 vahel parandada suunas (3:1).
Inimese füsioloogiliseks vajaduseks peetakse 22,2g w-3 rasvhappeid päevas.
Selle katmiseks on võimalik valida erinevate taimeõlide vahel:
Vajaduse katmine (g päevas)
100 % 50 %
vajadusest vajadusest
Lina
40 20
Põldtuder 60 30
Kanep
120 60
Kreeka pähkel 210 105
Sinep
200 100
Raps
240 120
Soja
330 165
Alla üheprotsendi w-3 rasvhappeid
sisaldavad on: oliivi, päevalille, maisi, seesami ja mandli õlid. Nendega w-3
rasvhapete päevavajadust poleks füüsiliselt võimalik katta (3-5 kg päevas).
Maailmas on hakatud tootma väga mitmesuguseid
ravimilaadseid toite, et kompenseerida w-3 puudujääke inimese
igapäevavajadustes.
Näiteks on “Tervise “ munad, mis sisaldavad w-3
rasvhappeid 4-5 korda rohkem kui tavalised kanamunad. Selleks söödetakse
kanadele linaõliga ja linaseemnetega rikastatud jõusööta.
Taoliste munade tootmine on edukalt levinud Austraalias,
Uus-Meremaal, Itaalias, Kanadas ja Jaapanis (50 % kogu munatoodangust).
Eestis toodetakse tervise mune alla 5 % kogu
munatoodangust.
Eestis uuritakse momendil vutiliha ja vutimunade tootmist
linaseemnesaaduste lisamisel vutile antavas jõusöödas.
Veelgi vajalikum on leida võimalus suurendada w-3
rasvhapete sisaldust pagaritoodetes. On üksikuid tooteid, milledele on lisatud
linaseemneid kuid sellisel juhul ei avaldu kogu linaseemnes sisalduvad
kiudained amiino- ja rasvhapped.
Mõttekas on hakata tootma selliseid toiduaineid kus
kasutatakse linaseemet jahuna, siis saab organism kasutada kõiki seemnes
sisalduvaid vajalikke aineid ja ka väga väärtuslikku kiudu.
Andmed pärinevad Kanada Linaliidu poolt välja antud
materjalide, Eesti toitumisteadlaste ja arstide ning Jõgeva SAI Mooste
katsejaama teadusuuringute ja kogemuste põhjal linaseemnesaaduste kasutamisel
toidulisandina.
