„Suhkrutükk, sind armastan…”

Suhkur on looduslik energiaallikas ning seetõttu organismile väga vajalik. Kuid – AINULT ÕIGETES KOGUSTES!

 

Suhkur peaks andma meile ku­ni 5% päevasest toiduener­giast. Kuid magusalemb saab suhkrust vaata et 30% päevasest energia­vajadusest, mis tähendab lausa 6-kord­set ületarbimist. See on juba liigne koor­mus kehale, sellest tekib vaid lisakilo­sid, risk haigestuda diabeeti ning süda­me- ja veresoonkonnahaigustesse. Li­saks hambakaaries.

Dietoloogid ja toitumisteadlased üle maailma soovitavad piirata rohke suhkrusisaldusega toitude tarbimist. Kes ei tea, et pidevalt rohkesti magusat, sh suhkrut süües ja kulutades toiduga saa­dust vähem energiat, hakkab inimene rasvuma. Lisaks ohustab hambakaa­ries. Kuid ei tohiks unustada, et kui aga tarbitakse suhkruid organismi vaja­dusest vähem, tekivad energiadefitsiidist tingitud tervisehädad. Suhkruvae­guse esimene ilming on väsimus ning kestev kurnatusseisund võib päädida tõsiste haigustega.

Suhkrut võime me süüa palju nii, et me seda isegi ei tea. Kuna suhkur on säilitusaine, mis hoiab ja imab niis­kust, siis on seda toodetes, mille puhul me isegi ei aima suhkrusisaldust, rääki­mata selle rohkusest. Suhkrut on pei­dus näiteks konserveeritud köögivilja­des, puljongikuubikutes, maapähk­livõis, isegi soolas. Ja muidugi ravimites.

Suhkur = glükoos + fruktoos

Tavapärane roosuhkur ehk sahha­roos, mida sisaldub ohtralt nii rafineeri­tud suhkru toorainena kasutatavas suhkruroos kui suhkrupeedis ja mil­lest tuleneb ka selle magusaine nimi, lammutub seedekulglas glükoosiks ja fruktoosiks, mida organism tarbib kui energiaallikaid ja toitaineid.

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on vajalik kui veresuhkur, mida peab ini­mese organismis alati olema piisavas ja ühtlasi parajas koguses. Glükoos on aju toit ja inimene vajab seda iga päev.

Glükoos imendub väga kiiresti. Veri kannab seedekulglast imendunud glükoosi kudedesse, kus see aine saab kasutatud peamiselt energia tootmi­seks. Suurim osa ööpäevasest energia­vajadusest kaetakse just glükoosi ar­velt. Maks talletab organismi lühiajali­se glükoosivaru.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur imen­dub soolestikust aeglaselt ega tõsta ve­resuhkru taset. Fruktoosi saame puuvil­jadest, meest, mahladest jm. Kuna fruk­toos on kõige magusam suhkur, siis ka­sutab seda toiduainetetööstus, magus­tades suurt osa maiustustest kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupiga. Aeglase imendumise tõttu sobib fruk­toos magusaineks ka paljudesse dia­beetikutele mõeldud toodetesse.

Suhkru aseained

Suhkruasendajad annavad võimalu­se nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Enam kui 100 magusaine kohta võib öelda, et need on magusamad kui suhkur, suu­resti ka seetõttu on viimastel aas­takümnetel tehismagusainete tarbimi­ne kiiresti kasvanud.

Ravimitööstus kasutab magusaineid mikstuurides, siirupites, vees lahustu­vates kihisevates tablettides, närimis­tablettides jm, eriti laste ravimvormide magustamisel. Järjest sagedamini eelis­tatakse sel otstarbel looduslikke ma­gusaineid - suhkrut, glükoosi ja glükoosisiirupit, glükoosi-fruktoosisiirupit ja mett.

Kasutatud magusainetest saate tea­vet ravimi või toidulisandi infolehelt. 

Ravimite puhul, nagu näiteks köha­siirupid, imemistabletid, palavikualan­dajad, antibiootikumid jm on kasuta­misaeg lühike ja neisse lisatud magus­ained ei ohusta kasutaja tervist. Mõista­gi tuleb ravimite võtmisel kinni pidada ettenähtud kogusest ja ravikuuri kestu­sest.

Suhkruasendajagi võib olla toitev

Organismile kalorihulga lisamise jär­gi saab suhkruasendajad, jagada toitva­teks ja mittetoitvateks magustajateks.

Toitvad magustajad, mis organismis lõhustudes annavad kaloreid, on man­nitool, ksülitool, sorbitool, isomaltoos, aspartaam, taumatiin jt.

Mittetoitvad magustajad organismis ei lõhustu ega anna energiat. Need on näiteks sahhariin tsüklamaat, atsesul­faam-K jm.

Milliseid, kas organismis lõhustu­vaid ja seega kaloreid andvaid või siis n-ö kalorivabu magustajaid üht või teist nime kandev suhkruasendaja si­saldab, on igal pakendil kirjas. Tasub uurida.

Peamised tegurid, mis määravad ma­gusaine kasutatavuse, on ohutus tervi­sele, kõrvalmõjude puudumine ning stabiilsus käsitlemisel ja säilitamisel, maitse puhtus, magususaste suhkruga võrreldes.

Magusaine kibe pill

Kuna enamik suhkruasendajaid ka­loreid ei anna, siis taastub nende kasu­tamisel näljatunne kiiresti. Ning siis süüakse ikkagi lisaks, tihti ka magu­sat. Kui eelistate sünteetilist magusai­net, siis tuleks seda kasutada võimali­ võimali­kult väikestes kogustes ja kindlasti mit­te pidevalt. Lastele pole mõistlik kunst­likke magusaineid sisaldavaid tooteid anda.

KSÜLITOOL

 Ksülitool on nüüdisajal üks levinu­maid magusaineid. See on kehaomane aine, mida sisaldub toiduainetes, näi­teks ka kasemahlas, seentes, banaani­des jm. Ksülitool tungib bakterirakku­desse, pidurdab nende kasvu ja palju­nemist, nii on sel mõningane kaariesevastane efekt, samas soodustab sülje teket, see omakorda puhastab suu­õõnt.

Ksülitool virgutab soolestiku mik­roorganismide paljunemist. Loomkat­setega on tõestatud, et teatud tingimus­te kokkusattumisel võib ksülitool kas­vajate teket koguni soodustada. Seega pole pikaajaline ksülitooli tarbimine ohutu.

SORBITOOL

Levinud suhkruasenda,ja sorbitool soodustab samuti mikroorganismide paljunemist sooles, mistõttu võib tekki­da kõhulahtisus. Selle magusaine kes­tev tarbimine võib tekitada probleeme maksaga.

SAHHARIIN

Sahhariin on sünteetiline magusai­ne, mis läbib kergesti ka platsenta­barjääri ja jõuab loote vereringesse. Sel­le kantserogeensus kolmandas põlvkon­nas on leidnud tõestust loomkatsetega. Inimesele on sahhariin eeldatavalt kant­serogeense toimega, kuid aine tegelik mõju jääb tuleviku selgitada. Õnneks pole sahhariin suurtes kogustes meel­diva maitsega, mistõttu seda rohkelt ei kasutata.

ASPARTAAM

Aspartaam on noorim sünteetiline magusaine, millele anti ametlik kasutusluba alles 1981. aastal. Praegu on see toiduainetööstuses levinuim magusaine, mida kasutatakse laialdaselt dieettoodetes, jookides, närimiskummides, pudingites ja pulbrilisena koduses köögis suhkru aseainena.

• Ainevahetuse käigus moodus­tub aspartaamist organismis me­tanool ja formaldehüüd, mis on organismile kahjulikud juba küllaltki väikestes kogustes.
• Sageli esineb selle magustaja suhtes ülitundlikkust, mis võib väljenduda allergia kohta ebatüüpiliselt - jõuetuse ja väsi­musena. Samuti on leitud, et as­partaam võib mõjustada ajutege­vust.
• Aspartaami ei tohi tarbida ini­mesed, kellel on pärilik aineva­hetushäire - fenüülketonuuria.
• Lastele on aspartaam kahjulik!
• Aspartaami ei tohi üldse kasuta­da rasedad.

Väikeste koguste organismile kahjulike ainetega suudab organism toime tulla ega teki mürgistust. Kuid milline kogus on suur?

Aspartaami kahjustav toime inime­sele võib tekkida siis, kui tarbitakse pal­ju seda magusainet sisaldavaid tooteid (karastusjoogid, pudingid, närimis­kummi, kompvekid jm). Laste, eriti väi­kelaste puhul tuleks kindlasti vältida tooteid, mis on magustatud aspartaa­miga.

Sukruvaba, kuid ometi kaloripomm

Näeme palju reklaami nn light- too­detele, mis sisaldavad magusaineid. Aga tähelepanu! Kui tootele on märgi­tud "suhkruvaba", siis ei tähenda see veel toote madalat kalorisisaldust. Meie mõistes lauasuhkrut seal tõesti ei lei­du, küll aga võivad olla toitvad magus­tajad, nagu mannitool, sorbitool, tau­matiin, aspartaam.

Kahjuks ei leia me pakenditelt just sageli teavet tootes kasutatud magusai­nete võimalikest kõrvalmõjudest. Ent milline lapsevanem oskab otsemaid ai­mata, miks lapsel kõht valutab või on ta hambad imelikku värvi, laps ise väsi­nud ja tähelepanematu? Seda kõike või­vad põhjustada needsamad igapäeva­sed nätsud-joogid, lutsukommid jm, mis sisaldavad suhkru asemel kunst­likke magusaineid.

Tehismagusainete toimete üle vaieldakse palju ning teadlased püüavad põhjalikumalt uurida nende võimalik­ke ohte inimese organismile.

Paljudel sünteetilistel magusainetel on olnud korduvalt kasutamiskeelde. Aga mis kord on või kuni on toiduaine­tetööstuses on lubatud, siis seda ka let­tidele jagub. Ostuotsus on igaühe oma teha.

Magusaisu talitseja

Kroom on meie organismile vajalik mikroelement, mis osaleb mitmetes olulistes füsioloogilistes protsessides. Kroom aitab stabiliseerida veresuhkru taset, aidates leevendada kontrollimatut magusaisu, mõningal määral alandab vererõhku, aitab ennetada suhkruhaigust. Kroomi vähesuse korral on organism sunnitud töötama lisakoormu­sega, et säilitada suhkrusisalduse tasa­kaalu, mille tulemusena inimene tun­neb teravat vajadust magusa järele. Va­nanedes väheneb võime säilitada kroo­misisaldus organismis vajalikul tase­mel.

Kroomi soovitatav päevane kogus täiskasvanule on ca 50-200 mikrogram­mi, meie igapäevane toit sisaldab seda ainet aga võrdlemisi vähe. Kroomi sisal­dub teraviljas, nisuidudes, riisis, õllepär­mis, vasikamaksas, kanalihas, mai­siõlis, söödavates merekarpides jm.

Toiduainete töötlemise käigus kroom laguneb kas osaliselt või täieli­kult. Vähemalt pool meie inimestest kannatab kroomipuuduse all.

Seetõttu kasutavad paljud inimesed kroomi sisaldavaid toidulisandeid. Kroomitablette on apteekides saadaval mitmetes vormides ja kogustes.

Kui organismis on küllaldasel tase­mel kroomi, siis aju ei saada signaale "lisakütuse" vajalikkuse kohta.

Magusat ilma magustajata

Apteekidest saab magusat ka ilma kunstlike magustajateta. Nende hulka kuuluvad hematogeenid. (Vt Kodutoh­ter nr 11/2005), mida on nüüd apteeki­des üsna lai valik - linaseemnete, pähk­li, kookose, vitamiinide ja raualisandi­ga, glasuuritult jne.

Maiasmokale mõnusad ja tervisele kasulikud on mitmesugused mõõdu­kalt magusad imemiskaramellid - vita­miinidega, astelpajumehuga, puuvilja­massiga, ingveriga, lagritsaga, magusa sidruniga jpm. Kurgukibedust leeven­davad ravimtaimedega kurgukaramel­lid, mis võivad sisaldada mett, kõrveta­tud suhkrusiirupit, eukalüpti-, aniisi-, mentooli-, kaneeli-, nelgiõli ja muid ee­terlikke õlisid, lisaks lagritsa- ja sibu­laekstrakti, pähklitükke ja nisuterasid. Saadaval on ka pehmed heamaitselised pastillid.

Glükoositropsid vaarika-, ananassi-, mustsõstra-, apelsini- ja sidrunipulbri­ga või C-vitamiiniga sobivad kosutu­seks nii kerge külmetushaiguse kui ka väsimuse korral. Samuti kosutavad mõnusalt magushapud suhkrutropsid C-vitamiiniga.

Apteegis müüdavast magusast saab tervislikku ergutust kehale ja vaimule ning apteekrilt teavet kõige kohta, mis on tropsi või lutsukommi sees.

Olge terved, ja kui vaja, külastage ap­teeki!

Suhkur oli ravimiks

Suhkru tootmine ja tarbimine al­gas Indias ligi viis aastatuhandet tagasi. Eurooplased tutvusid suhkru­ga 327 aastat eKr, mil Aleksander Suur sõdis Indias ja tõi selle sealt kaasa. Esimese roosuhkru rafineeri­mise koja rajasid Euroopasse araabla­sed 8.-9. sajandil. Suhkur oli sajan­deid väga kallis.

Inglismaal hakati sisseveetud toor­ainest suhkrut tootma 1544. aastal, Venemaal alles 1718. aastal.

Algselt müüdi suhkrut ravimina apteekides ja seda soovitati kasuta­da rahustina.

20. sajandist alates on ülemäära­ne suhkrutarbimine hakanud ohusta­ma inimeste tervist ja elukvaliteeeti.

Keskmine energiavajadus ööpäevas

Naised 19-50 a – 2000 kuni 2300 kcal

üle 50a – 1700- 1900 kcal

Mehed 19-50 a - 2700 kuni 2900 kcal

üle 50 a - 2200 kuni 2400kcal

Ära unusta, et organism vajab ka suhkrut!

Väsimus, kestev kurnatusseisund võib olla tingitud suhkru puudujäägist organismis. Inimesel, kes teadlikult väldib suhkrut, võib kestev väsimus ja kurnatusseisund viia ka tõsiste haigusteni.

Kas usud, et…

• lusikatäies ketšupis on rohkem suhkrut kui jäätises
• kooreasendajas on rohkem suhkrut kui šokolaaditükis
• kõik suhkruasendajad poel sugugi kalorivabad
• suhkrusisaldus toidus sunnib rohkem sööma suhkrut

Lapsevanematele

Lastele on aspartaam kahjulik!

Aga just seda magustajat sisaldavad paljud nn light karastusjoogid, see on toiduainetööstuses enim kasutatud magusaine. See­tõttu ei maksa anda lastele kerge­käeliselt ka kõikvõimalikke nn kalo­rivaeseid pulga- jm komme.

Tea ja arvesta

• Magusainete toimes meie organis­mile on veel palju selgusetut.
• Kõik kehavõõrad sünteetilised ühendid on inimesele üldjuhul kah­julikud.
• Alati on oht allergia tekkeks.
• Kunstlikke magusaineid ja neid sisaldavaid tooteid tuleks vältida raseduse ja imiku rinnaga toitmiseajal.
• Kunstlikud magusained ei tee head imikule, väikelastele ega suurematelegi.

Proviisor Maija Tressum

 detsember 2006 Kodutohter