Vitamiinivaru kehas ja riiulil



Ükski toidulisand ega vitamiinitablett ei asenda tasakaalustatud täisväärtuslikku toitu.
End paljudel juhtudel vajab keha vitamiine ja mineraalaineid märksa rohkem, kui me neid toidust saame. Sel juhul ootab abi apteegiriiulil – kui me teame, mida me nimelt vajame.




Tõsi on see, et ükski toidulisand ega vitamiinitablett ei asenda tasakaalustatud täisväärtuslikku toitu. Para­ku ei saa me sugugi alati oma igapäevatoidust kõiki tervisele tarvilikke aineid. Neid võib olla tavaroogades liiga vähe või ei suuda organism neid mingil põhjusel piisavalt omastada. Nii mõnelgi puhul vajab keha vitamiine ja mineraalaineid tavapärasest tublisti roh­kem, ja möneski argi- või erandolukorras organism kas kulutab või hoopis hülgab teatud vitamiine ja mineraalaineid. Nii võib tekkida vitamiinivaegus, mida ise ei oska kartagi.
Igasugune vitamiinide ja mineraalide puudus organismis kutsub esile väiksemaid või suuremaid tervisehäireid. Neid kurtes kohe uisapäisa valuvaigisti, unerohu või mis tahes ravimite järele haarates võime enesetunnet vahest parandada, samas aga ajame organismi lõpuks nii segadusse, et haigestume tõsiselt . ja juba järgmisesse haigusesse. Ning jäämegi end lõputult ravima… Seda juhul, kui unustame või lihtsalt ei teadvusta, et ravimite tarvitamisel peame arvestama ka kõrvaltoimetega.

Olmeline vitamiininälg

Kohvijoomine on igapäevaelus harju­muspärane toiming. Enamasti ei mõel­dagi sellele, et kofeiin on kõige psühhoak­tiivsem erguti maailmas. Kuna kofeiin toimib otse kesknärvisüsteemile, pele­tab selle toime esialgu väsimust ja virgu­tab mõttetegevust. Kuid nauding koh­vist muutub elupõlistel kohvisõpradel peagi tegelikult sõltuvuseks sellest joogist - ja kõrvaltoimed ületavad kahjuks kaugelt selle head omadused.
  • Suured kohvijoojad on sageli väga när­vilised.
  • Kofeiin koguneb pika aja jooksul keha rasvarakkudesse.
  • USA onkoloogid on leidnud seose ko­feiini liigtarvitamise ja healoomuliste rinna- ja eesnäärmekasvajate tekkes.
  • Inglise onkoloogide väitel on olemas seos kohvitarbimiseja põie- ning kuseteedevähki haigestumise vahel.
  • Kofeiin võib tühjendada organismi C­ja B-rühma vtamiinidest, tsingist, kaa­liumist jt mineraalainetest.
Järelikult: kohvijoomisega ei maksa liialdada ja ka mõõdukal, seda enam suurel kohvisõbral tasub kõiki neid ai­neid, mis kofeiin temalt röövib, aeg­ajalt lisaks võtta.
Teine olmekäitumuslik vitamiinivae­guse tekitaja on suitsetamine. Tubakas vähendab organismis olulisel määral C- ja B1-vitamiinivaru ning foolhappe ja kaltsiumi hulka.
Alkohol võib tühjendada or­ganismi hulgast vitamiinidest ja mineraalainetest, alates B1-, B2-, B6-, B12-vitamiinist, foolhap­pest, C-vitamiinist, K-vitamii­nist, tsingist, magneesiumist, kaaliumist. Seejuures vihjena üks seik.
Texase ülikooli uuringud on näidanud, et kui alkoholi­maiad hiired on hästi toidetud ja saanud vitamiinirikast toitu, siis kaotavad nad kiiresti huvi alkoholi vastu. Sama paistab kehtivat ka inimeste kohta: kui alkoholi liigtarvitajaid on poputatud valgurikka ja rohkesti vitamiine sisaldava toiduga, on nad olnud võimelised muut­ma oma harjumust ja isegi kaotanud hu­vi alkoholi vastu. Komplekspreparaati­dega, mis sisaldavad A-, D-, E-, C- ja kõi­ki B-grupi vitamiine, eriti B12, B6 ja B1-vi­tamiini koos kaltsiumi, magneesiumi ja niatsiiniga, on koos suure valgusisaldu­sega toidu manustamisega saavutatud parimaid tulemusi alkohoolikute võõru­tusravis.

Salakavalad ravimid

Ravimeid tarvitades tuleb meeles pi­dada, et paljud neist, olgu retseptiga või ilma, nõuavad organismilt oma lõivu ehk teisisõnu - võtavad sama palju kui annavad. Paljud ravimid kas blokeerivad mitmete toitainete imendumise või takis­tavad organismi rakke neid kasutamast.
Lahenduseks pole vajalike ravimite tarvitamisest loobumine või ravimiannuste vähendamine, küll aga tasub selle paratamatusega leppides katta organismi vajadused vastavate vitamiinipreparaatidega.

Köharohust kaalulangetajateni

Kõige tavalisematel ilma retseptita väljastatavatel ravimitel, mida kasuta­takse külmetuse korral, valu leevenda­miseks või allergianähtude peatami­seks, on enamasti üks kõrvaltoime - need vähendavad veres A-vitamiini sisal­dust. Kuna A-vitamiin tugevdab ja kait­seb nina, kurgu ja kopsude limaskesti ning on seega külmetushaigusest jagu­saamiseks eriti vajalik, siis selle vitamii­ni vajakajäämise korral tekib soodus pinnas bakterite paljunemiseks ja ooda­tud kiire paranemine võib hoopistükkis pikeneda. See võib olla ka pikaleveninud köha ja nina-neelupõletike üks pöhju­seid. Nii et A-vitamiini vajalikkust tuleks n-ö tavaliste nohuravimite võtmi­sel kindlasti arvestada.
Aspiriin kiirendab C-vitamiini välju­mist organismist (väljutamiskiirus võib kasvada kuni kolmekordseks) ning võib tekitada ka foolhappe ja B-grupi vitamii­nide defitsiiti. Lisaks viib aspiriin ära kaltsiumi ja kaaliumi ning see omakor­da võib põhjustada seedehäireid ja lõ­puks aneemiat. Pikaajaliselt aspiriini tar­vitavatel inimestel tasub seda tõsiasja tingimata arvestada ja oma organismi vitamiinivaru arukalt taastada.
Unustada ei tohiks ammu teada tõsiasja, et antibiootiku­mid viivad endaga kaasa nii B-kompleksi kui C- ja K-vitamii­ne ning löövad tasakaalust välja soolestiku mikrofloora. Tä­naseks on tuvastatud, et ka paljud üldkasutatavad lahtistid ja antatsiidid hävitavad organismis kaltsiumi, kaaliumi, raua, tsingi, vase ja fosfori varud ning viivad ühes ka A-, D­, E- ja K-vitamiini.
Diureetikumid, mida kirjutatakse välja kõrge vererõhu korral, viivad endaga kaaliumi, magneesiumi ja tsingi ning koensüüm Q10. Lisaks tekitavad diureetikumid puudujäägi B-kompleksi vitamiinide osas.
Ka kolesterooli alandavad ravimid annavad elutähtsatele vitamiinivarudele hoobi, vähendades organismis A-, D-, E-, K- ja B12-vitamiini, beetakarotiini, foolhappe ja raua hulka.
Niisiis: manustades ravimeid pikaajaliselt, tuleks kindlas­ti regulaarselt tarvitada ka toidulisandeid, mis kompensee­riksid just need organismis vajalikud vitamiinide ja mineraa­lainete varud, mida ravimite toime paratamatult kahandab.

Imelikud isud

Kui organism vajab vitamiine, siis varem või hiljem annab ta sellest märku. Tark inimene jälgib omaenese organismi hoiatussignaale.
Mõnikord annab eriline näljatunne või vastupandamatu isu just ühe ja mitte teise suutäie järele märku, mida keha tõepoolest vajab. Loodus on sageli targem kui meie mõistus ja neid väikseid vihjeid, mida sellised ootamatud isud en­das peidavad, ei pruugi sugugi pidada üksnes seletamatu­teks kapriisideks, pigem on mõistlik neid märguandeid kuulda võtta. Lisaks tasakaalustatud toidule võib ka toiduli­sandeist saada aineid, millest organism paistab puudust tundvat.

Taldrikust riiulini

Kui süüa iga päev üks õun, siis ei tähenda see veel mõne haiguse vältimist, küll aga saab nõnda mineraale, mida ei lei­du sugugi kõigis toiduainetes - kaaliumi, fosforit, magneesiumi, kaltsiumi jm. Õunad on kolesterooli vähendava pek­tiini ideaalne allikas. Kui sööd palju rämpstoitu, siis on õun­teihalus täiesti mõistetav ja nende söömine igati mõistlik.
Kiiduväärt maitse on ka neil, kes armastavad meloneid, sellest viljast saab suurel määral kaaliumi, magneesiumi, fosforit, biotiini, inositooli, A- ja C-vitamiini jpm.
Olgu isud ja maitse-eelistused kui tervislikud tahes, ei saa end ometi lõhki süüa. Ega tasu ka targu oodata, millal millised toidusoovid esile tulevad, ja siis põnevusega oleta­da, mida parasjagu organismis puudu jääb. Üks korralik kompleksvitamiin koos mineraalidega on tervisele ikka toeks ja kuulub igapäevaellu. Vastavalt vanusele ja vajadus­tele.

Kui tekib seletamatu isu

  • pähklite, maapähklivõi, pähklisokolaadi või pähklitega kommide järele, on suuretõenäosusega puudus B-rühma vitamiini­dest ja valgurikkast toidust - organism on stressis. Kui himustad üle kõige soo­lapähkleid, siis vajab organism naatriu­mi. Kummatigi, inimene, kes on stressis, tahab süüa pähkleid
  • banaanide järele ja neist ei näi saavat küllalt, siis on tõenäoliselt puudus kaaliumist. Inimesed, kes tarvitavad diureetiku­me või on salendaval dieedil, soovivad sageli süüa just banaani
  • rammusa peekoni järele, siis on see suu­res osas seotud organismi rasvavajadusega. Inimesed, kes on kalorivaesel või ühekülgsel dieedil, tunnevad sageli kiu­satust rasvase suutäie suhtes
  • oliivide järele - põhjuseks võib olla kilpnäärme alatalitlus ja suurenenud soolavajadus
  • marineeritud aedviljade järele - orga­nism nõuab suuremal hulgal kaaliumi ja soola
  • eriti soolase järele - pole kahtlust, et va­jad naatriumi, lisaksvõib olla kilpnäärme­le vajaliku joodi vaegus. Sageli ihkavad soolast kõrgvererõhktõve all kannata­jad, ehkki see on neile vastunäidustatud
  • võid ihalevad sageli taimetoitlased, sest see on tihti nende ainus küllastumata rasvade allikas
  • majoneesi ihkavad sageli taimetoitlased ja need, kes on muust toidust rasva väI­ja jätnud
  • suur munaisu osutab, et organism hi­mustab valku, aminohappeid, väävlit ja seleeni
  • sibulate ja vürtsitatud toitude järele tun­nevad muuhulgas suurt vajadust need, kel probleeme kopsudega
  • pidev isu hapukate puuviljade järele viitab probleemidele sapipõie või maksaga
  • kui sööd juustu pigem vastupandamatu vajaduse kui maitseelamuse pärast, siis võib tegemist olla kaltsiumi-ja fosforivae­gusega. Kui eelistad sulatatud juustu, siis eelmainitule lisaks nõuab organism veel alumiiniumi ja soola. Juustumaias võiks süüa rohkem brokolit, sest selles on palju nii kaltsiumi kui fosforit
  • kui täiskasvanuna igatsetakse piima, võib selle põhjuseks olla kaltsiumipuu­dus, aga mitte ainult. Võib-olla vajab organism trüptofaani, leutsiini ja lüsiini. Sageli joovad närvilised inimesed piima vajadusest trüptofaani järele, kuna see aine rahustab
  • jäätist, mis sisaldab palju kaltsiumi ja suhkrut, himustatakse eriti siis, kui meeli valdab nostalgiline igatsus lapsepõlve järele.


Proviisor Maija Tressum
Kodutohter aprill 2007