Nisu ravib ja teeb tugevamaks



 





 Väga vana, kuid Eestis uus speltanisu on seni levinud nisusortidest tervislikem ja nagu heal lapsel ikka, on tal palju nimesid: dinkel, okasnisu, ürgnisu.

Okasnisu kasvatati Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 aastat tagasi. Saksamaal soovitas 12. sajandil Hildegard Bingenist, hilisem pühak, seda nisu kui paljude haiguste ennetamiseks ja raviks sobivat vilja. 

Spelta on olnud oluline toiduteravili kuni 19. sajandi lõpuni, kuid unustati siis tootlikumate ja intensiivviljeldavate sortide ilmumisega. 


 








 Spelta raviomadused


1980. aastatel leiti ta uuesti tänu maheviljeluse levimisele.
Spelta nisu tõi Saksamaalt Eestisse Läänemaa Ridala valla mahepõllundust viljeleva Lauri-Jaani talu peremees Aavo Mansberg. Tema leiab speltast rääkides vaid kiidusõnu.
Spelta toiteväärtus on palju suurem kui teistel nisusortidel: proteiini ja energiat on kuni poole rohkem. On palju B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid, karbohüdraate, kiudaineid. Tärklis on hea seeduvusega.
See nisu sobib beebidele, lastele, vanuritele, sportlastele taastumisperioodiks. Ta ületab nisu ja rukist tsingi ja fosfori allikana. Hea kvaliteedi ja intensiivse maitsega gluteen on talutav ka allergikutele (siiski soovitavalt arsti järelevalve all).
Hildegardi instituudis Saksamaal on leitud kinnitust 900 aastat tagasi antud soovitustele speltanisu kasulikkusest tervist turgutava toiduainena.
Häid tulemusi saadi suhkurtõbiste ravis, mao- ja soolepõletike puhul, närvi- ja immuunsüsteemi tugevdamisel, vereloomes, reumaatiliste, ainevahetus- ja nahahaiguste puhul, keskendumisvõime parandamisel ja depressioonide leevendamisel.

Nõuab mahepõllundust

Spelta teras on kiud- ja teised ained jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt kui mõnes teises nisus. Seepärast on valge, kooritud teradest tehtud speltajahu täisterajahu omadustega ja seda tuleks küpsetisteks kasutada täisteraretseptide kohaselt.
Tervislikum on muidugi kasutada koorimata teradest ehk täisterajahu.
Lauri-Jaani talu perenaine Maie Mansberg kinnitab oma kogemustest, et spelta jahu sobib sepiku, küpsiste, makaronide, kuklite, pannkookide, vahvlite, aga ka tortide valmistamiseks.
Spelta kleepvalgu omadused on siiski kehvemad, sai võib vähem kerkida.
Sobib nii ühe- kui kahekordse kerkimis-sõtkumistsükliga pagaritoodete tegemiseks. Sõtkuda ja kergitada tuleb 2/3 tavapärasest ajast.
Taimetark Mercedes Merimaa ütleb, et õige speltanisu kasvatamiseks sobib vaid mahepõllundus.
Keemiliste väetiste ja umbrohutõrjevahendite toimel terade koostis muutub. Seda on kerge kontrollida: närige nisuteri veidi aega ja kui nad muutuvad nätsutaoliseks, on tegu õigesti kasvatatud nisuga.
Merimaa hoiatab, et Pärnu turul müüdavad spelta nisu tooted ongi kas väetiste rikutud või üldse mitte spelta nisust tehtud.

Tervisepadjad



Speltanisu terade kest on heamaterjal patjade ja madratsite täiteks. Padi on tänu kohevusele üsna püsiv ja hästi õhustatud. Ta pakub head tuge peale, kaelale ja õlgadele igas magamisasendis ja lihased saavad hästi lõdvestuda. Pea ei higista. Kestad on läbi tuulatud ja vabad tolmust.
Mahetoodetud speltanisus ei leidu jälgi ebasoovitavatest kemikaalidest. Keskajal kasutati kesti ka lapsevoodites, madrats või padi ei jäänud märjaks ja ihu ei läinud hauduma.
Speltapadjal magades vähenevad peavalud, kaela ja õlgade pinged, unetus, nägemis- ja kuulmishäired, põsekoopapõletikud, liigeste kangus, menstruaal- ja menopausiprobleemid. Hea on padi eelsoojendada 60-70 kraadi juures ja asetada siis valutavale kohale.
Patja tasub vahetevahel õues päikese käes õhutada. Kestad öeldakse vastu pidavat kuni neli aastat, padjakotti peab muidugi aeg-ajalt pesema. Kui pesta ka kesti (või patja tervikuna), on oluline kestad korralikult kuivatada ja tombud lahti muljuda.
Valmistatakse tavalise kujuga patju, aga ka paksemaid, piklikke, kaare- ja rullikujulisi, pehmemaid ja karmimaid. Hinnad Saksamaal, sõltuvalt suurusest ja kujust, on vahemikus 160-700 krooni.
Speltanisust jahu ja helbeid saab osta Tallinnast Nõmme turult ja Maneezhi tänava Bio-Kungla poest, Läänemaalt Ridala vallast Lauri-Jaani talust (tel 529 4777).

Helga Koger

http://vana.www.parnupostimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=75&id=24946&number=746

Karask

Karaski valmistamiseks on kaks moodust: kasutada hapupiima või lihaleent. Lihaleeme puhul on vaja pärmi, hapupiimaga valmistamisel soodat.
Eelkergitusega taigna jaoks segage pool liitrit vedelikku 50-75 gr sulatatud või või rasvaga, lisage veidi soola (ja vedeldatud pärm). Lisage vedelikule 700 gr jahu (kui kasutate hapupiima, segage jahu 1 tl soodaga) ja segage ühtlaseks taignaks.
Valage taigen rasvaga määritud saiavormi ja pange eelsoojendamata ahju ning küpsetage 150-200 kraadi juures.
Karaskitaignasse võib lisada pekikuubikuid, taignasse võib lisada ka muna. Süüa soojalt hapu- või rõõsa piimaga.
Allikas: sama artikli paberversioon.