Ülitundlikkust mee suhtes soodustavad ühekülgne toit ja seedeelundite haigused Nii võivad tekkida huulte-, igemete-, keele- ja (või) suupõletik; kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus ja (või) oksendamine, kõhulahtisus ja -gaasid; nõrkus, palavik, vappekülm ja peavalu.
On juhtumeid, kus mett söönud inimest üllatavad allergiline nohu (riniit), hingetorupõletik (trahheiit) või õhupuudus ja hingeldus (bronhiaalastma).
Nahale võib mesi kaasa tuua põletiku või nõgestõve. Viimane annab enamasti märku naha tugeva sügelemisega. Kahvaturoosad kublad tekivad järsku ja võivad levida üle kogu keha.
Kublad ei paikne ainult nahal, vaid võivad tekkida ka neelu, kõri, bronhide või soolte limaskestadele. Nii võivad haiged tunda õhupuudust, häälekähedust või iiveldust.
Allergianähud ilmnevad tavaliselt mõni minut kuni mõni tund pärast mee söömist. Veendumaks, et tegemist on just meeallergiaga, teeb allergoloog nahatesti meega.
Õietolmuallergia kindlaks tegemiseks on valmistatud sagedamini levinud õietolmudest standardallergeenid, mida on hõlbus kasutada. Mee suhtes ülitundlikud inimesed peavad mett ja seda sisaldavaid sööke, jooke, ravimeid ja näokreeme lihtsalt vältima.
Naomi Loogna,
professor
www.epl.ee
25. august 1999
25. august 1999
