Rinnapiima eelised:
Rinnapiimast saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab
lehmapiimast vähem valku: rinnapiimas 1,1%, lehmapiimas üle 3%, mistõttu
vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem. Rinnapiima
laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet
ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest, peamiselt
kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim sisaldab ka
aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel algab
piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning tema
seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos. Ka on väiksem tõenäosus, et
lapsel tekiks hüpernatreemia või hüpoklatseemia. Rinnapiim sisaldab tervet
hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel rinnaga toidetud
imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku ning
hingamisteede haigusi. Samas demonstreerisid Howie et al., et rinnapiimaga
toitmine kaitses lapsi gastrointestinaalsete infektsioonide , aga mitte teiste
infektsioonide vastu, kusjuures näidati ka, et selline kaitse sooletrakti
infektsioonide vastu oli ainult siis, kui imetamist jätkati kauem kui 13 nädalat.
