Terad ja temperament

Kaer annab tahtejõudu, riis mõttesügavust, mais teeb melanhoolseks. Kas usute seda?

„Kartul, liha ja piim on meie toidulaual teenimatult taha­plaanile jäänud teraviljad, mida inimkond on toiduks tarvitanud aastatuhandeid," ütleb Tartu Waldorf­gümnaasiumi arst Anne Silbaum. Teda paeluv antroposoofiline maailmavaade käsitleb teraviljatoite kindlas süsteemis, mis arvestab nii inimkonna ajalugu kui ka konkreetset sööjat.

Legend räägib, et parast Atlantise hukku kandsid päikeseoraaklid neli tera­vilja laiali nelja maailmakaarde. Kaer sat­tus põhja, mais läände, hirss lõunasse ja riis itta. Nende piirkondade põhitoiduna hakkasid viljad kujundama sealsete ini­meste temperamenti. Hiljem võtsid nen­de kõrval kohad sisse Laane-Euroopas kasvatatavad nisu, oder ja rukis.

Kaera kasulikkusest

Kaeras on rohkem kiudaineid kui teistes teraviljades; kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi mitu korda rohkem. Kaeratoidud kosutavad  ja aitavad haigusi leevendada.

Vanarahval oli tore ütlemine: "Ämbritäis kaeru teeb terveks". Selles on oma tõetera. Miks?

Kaer annab meile eriti rikkalikult kiudaineid, mis on vajalikud eeskätt seedimise korrasolekuks. Näiteks 100 g kaerakliides on 36 g kiudainet, kusjuures soovitatav päevanorm on 25-30 g. Loomulikult ei pea selleks üksnes kliisid sööma, sest kiudaineid saame ka täisterakaerajahust, -helvestest ja -pallidest.

Kaer on rikas ka mineraalainete poolest: eeskätt südamele kasulikku kaaliumi on neli korda rohkem kui nisujahus. Magneesiumi saame kaerast seitse korda ja kaltsiumi kaks korda rohkem kui nisujahust. Veel leidub kaeras fosforit, rauda, joodi ja seleeni.