Rinnapiima mõju imiku tervisele

Rinnapiima eelised:

Rinnapiimast saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab lehmapiimast vähem valku: rinnapiimas 1,1%, lehmapiimas üle 3%, mistõttu vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem. Rinnapiima laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest, peamiselt kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim sisaldab ka aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel algab piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning tema seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos. Ka on väiksem tõenäosus, et lapsel tekiks hüpernatreemia või hüpoklatseemia. Rinnapiim sisaldab tervet hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel rinnaga toidetud imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku ning hingamisteede haigusi. Samas demonstreerisid Howie et al., et rinnapiimaga toitmine kaitses lapsi gastrointestinaalsete infektsioonide , aga mitte teiste infektsioonide vastu, kusjuures näidati ka, et selline kaitse sooletrakti infektsioonide vastu oli ainult siis, kui imetamist jätkati kauem kui 13 nädalat.

Õige toit (Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer)

SISSEJUHATUSEKS

Toitumisteadmised on väga vajalikud kõikidele inimestele. Neid see raamat ka käsitleb.
Kõik elusolendid toituvad, sest see on elu alalhoiu tingimus. Toitumine on toidu ja joogiga saadud ainete omastamine organismis. See võime on inimesele sünnipäraselt kaasa antud ja säilib sünnist surmani. Lihtsalt ja lühidalt öeldes: toitumine on elu alus. Inimorganism tarbib elu jooksul tonnide viisi valke, süsivesikuid, lipiide, vett. Sellistest suurtest kogustest on tingitud, et puudujäägid ja liialdused toitumises põhjustavad kindlasti varem või hiljem häireid inimorganismis. Pidurdub organismi areng, nõrgenevad kaitsesüsteemid, häirub haavade paranemine, väheneb lihaste jõudlus, langeb vaimne võimekus jne. 

Miks me tahame süüa? Meie söömisvajadus algab näljatundest ehk söögiisust. Muutuv toiduvajadus kas tekitab või pärsib söögiisu. Sellest tingituna muutuvad ka meie poolt söödava toidu kogused ja söömisajad. Toitumisega on inimorganismis seotud paljud elundid ja koed. Organism ei suuda otseselt omastada enamikku toidust. Söömise ajal toit peenestatakse ja seda segatakse erinevate seedenõrede ja -ensüümidega. Nende toimel lõhustuvad toidu suuremad molekulid kord-korralt väiksemateks ja lihtsamateks, mis lõpuks imenduvad seedeelundkonnast. Toitainete edasisel lõhustumisel rakkudes vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia ja nende lõhustumissaadusi kasutatakse organismi ehitusmaterjalina. 

Toitumise valdkond on üks nendest, kus tavad ja harjumused meid palju mõjutavad. Inimkonna toitumistavad on kujunenud aastatuhandete vältel ning neil on rahvuslik eripära. See, millist toitu kusagil eelistatakse, sõltub paljudest asjaoludest. Toitumisharjumuste kujunemisel on oluline osa ajaloolistel, majanduslikel, usulistel, rituaalsetel, perekondlikel ja informatiivsetel põhjustel.

Mis on piim?

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida.

Koostis

Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.

Toitainete allikad

Energia allikad

Energiat tootvad toitained on süsivesikud, proteiinid e. valgud ja rasvad.

Energiat on vaja põhiainevahetuseks – eelkõige südame ja kopsude funktsioneerimiseks, liikumiseks ja lapsel kasvamiseks. Eri inimeste energiatarve on erinev, see sõltub kehakaalust, liikumisest.