MIS ON GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT?
Geneetiliselt
muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on
kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid).
GMO-D ON BAKTERID, TAIMED, LOOMAD VÕI SEENED,
mille
“organismi ehituskive” ehk geene on inimkäe poolt muudetud moodsate
geenitehnoloogiliste meetoditega.
EUROOPAS saame
tänapäeval rääkida vaid taimsest geneetiliselt muundatud toidust. Euroopas
kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi.
MIKS GENEETILISELT MUUNDATUD TOITU TEHAKSE?
Taimede
geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parendamiseks, taimede kahjurite
suhtes vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. Samuti
vähendab mõningail juhtudel geneetiline muundamine taimekaitsevahendite
kasutamist, kaitstes seega keskkonda. Põhimõtteliselt on tegu vana hea
sordiaretusega, kuid on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuse
saamiseks. Vahe seisneb vaid selles, et kui sordiaretuses suudame kombineerida
antud taimeliigil olemasolevate geenidega, siis GMO loomisel oleme võimelised
lisama geene ka teistelt liikidelt.
KAS GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT VÕIB OLLA OHTLIK?
Praegu on
ainsaks geneetiliselt muundatud toiduga kaasnevaks terviseriskiks
toiduallergia. 1 – 2% inimkonnast on mingi toidu suhtes allergilised, lastest
isegi 5 – 8%. Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulk on
sama suur kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike
inimeste hulk.
ON PALJU
INIMESI,
kelle organism ei talu piimasuhkrut ning kes seetõttu ei saa tarbida tavalisi
piimatooteid. Samamoodi on paljudel inimestel mitmete teiste toiduainete vastu
talumatus või allergia. Kindlasti on inimesi, kes on allergilised geneetiliselt
muundatud toidu suhtes. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele üle
teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui
tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada.
SAMAS saab
geenitehnoloogia abil eemaldada toidust need geenid, mis praegu inimestele
allergiat tekitavad ning luua seega täiesti allergiavaba toit.
ENNE, kui
suvaline uus toit turule jõuab, testitakse seda allergeensuse ja mürgisuse
suhtes. Näiteks võrreldakse uues toiduaines sisalduvaid valke tuntud
allergeenidega nn strukturaalse sarnasuse suhtes. Sel viisil saadi teada, et
soja, millesse sisestati maapähkli geen, võib inimesel allergiat esile kutsuda,
ning seda soja ei lubatudki turule ja ükski inimene selle all kannatanud pole.
EUROOPA BIOTEHNOLOOGIA FÖDERATSIOONI
(European
Federation on Biotechnology) hinnangul on uute toiduainete allergeensuse üle
hea kontroll ning nende andmetel pole tuvastatud ühegi uue allergia tekkimist,
mis oleks tingitud transgeensetest taimedest. Niisiis, GMO-d võivad küll hakata
tootma toksilisi või allergeenseid aineid, ja seda tõepoolest ei ole võimalik
ette näha, küll aga on võimalik seda hiljem kindlaks teha ja nende toodete
turule laskmine lihtsalt keelustada, st laborist mitte välja lasta.
KUIDAS GENEETILISELT MUUNDATUD TOITU ÄRA TUNDA?
Euroopa Liidu
reeglite järgi peab olema toiduaine märgistatud, juhul kui ta sisaldab rohkem
kui 1% GM koostisosi. Eestis ei ole 2002. aasta sügise seisuga ametlikult
müügil ühtki sellist toodet. Aga kindlasti jõuavad GM sojakaste ning mais
varsti ka meile. Euroopa Liidus on nii GM soja- kui maisi tooted märgistatud
ning nõue tarbijat teavitada GMO olemasolust kehtib ka Eesti seaduste järgi.
GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU POOLT VÕI VASTU?
See jäägu iga
tarbija enda otsustada. Siiski on tähtis aru saada, et geneetiliselt muundatud
toit ei ole pimedas, mulisevaid kolbe ja luitunud pealuid täis kongis töötavate
alkeemikutest nõidade vaimusünnitis, vaid teadusmahuka tehnoloogia tagajärjel
välja töötatud toode, mille eesmärgiks on parandada ühiskonna elukvaliteeti.
Samasugune teadusmahukas tehnoloogia on meile andnud näiteks laserid ja
arvutid.
GEENID JA TOIT
MÕISTED:
ALLERGEEN on
organismile võõras aine, mis pärineb väliskeskkonnast või tekib organismis
endas ning vallandab organismis ärritusliku reaktsiooni. Allergeenide vastu ei
teki reeglina immuunsust.
GMO,
geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkustegureid
on muudetud biotehnoloogia abil.
KAASAEGNE
BIOTEHNOLOOGIA on
loodusteaduste rakendusharu, mis tegeleb bioloogiliste tehnoloogiate väljatöötamise
ja rakendamisega ühiskonna hüvanguks.
TRANSGEENNE
TAIM on
geneetiliselt muundatud taim, st selline taim, mille DNA-s on
geenitehnoloogiliste võtete abil tehtud mingeid muudatusi.
Väljaandja:
Keskkonnaministeerium
Toompuiestee
24
15172 Tallinn
Rahastaja:
UNEP
(ÜRO
Keskkonnaprogramm)
