Kõht ei talu piima ega leiba

Piimasuhkrutalumatus

 

 Lehmapiim sisaldab 4-5% , rinnapiim 6-8% piimasuhkrut ehk laktoosi (ld lac - piim). See on liitsuhkur, mis ei saa peensoo­lest otse verre imenduda. Soolerakkudes moodustuv ensüüm laktaas peab piimasuhk­ru eelnevalt lagundama kaheks lihtsuhkruks - glükoosiks ja galatoosiks, mis pääsevad lä­bi sooleseina vereringesse, et osaleda aineva­hetuses.

Kui laktaasi on sooles vähe või see koguni puudub, siis laktoos ei lagune ega imendu või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde. Seal lõhustavad bakterid laktoosi gaasideks (vesinikuks, süsinikdioksiidiks, metaaniks) ja hapeteks (piim- ja äädikhappeks). 

Need venitavad ja ärritavad soolt, kutsudes esile:

• valuhood

• kõhupuhituse, -korisemise ja -lahtisuse.

Mõnikord võivad lisanduda

• higistamishoog

• külmatunne

• valu liigestes või kuklas

• või lihtsalt väsimustunne.

Piim kuulub järglastele

 

Looduses leidub piimasuhkrut ainult ime­tajate piimas, teistes toiduainetes seda ei ole. Piim on imikute, vasikate, varssade, kutsika­te jt vastsündinud järglaste toit. Sündimisel on ensüüm laktaas väga aktiivne. Kui järgla­ne hakkab sööma täiskasvanu toitu, siis pole tal seedimiseks laktaasi enam vaja ja orga­nism lõpetab selle valmistamise üsna kiires­ti. Valdav osa maailma täiskasvanutest ei ta­lugi piima, sest nad ei omasta laktoosi. Erandiks on Põhja-Euroopa rahvad ja nende järeltulijad Põhja-Ameerikas. Miks see nii on, pole veel selge.

Täiskasvanute laktoositalumatus on päri­lik omadus, mille esinemissagedus kõigub rahvuseti väga suurtes piirides: rootslaste hulgas 1-2%, jaapanlaste ja hiinlaste seas aga 90-100% täiskasvanutest. Eestimaa eestlastest kannatab piimasuhkrutalumatuse all 23% täiskasvanutest. Vanemaealistel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel.

Testida saab ka ise

 

Piimasuhkrutalumatuse saab kindlaks, teha perearsti abiga, kes vajadusel suunab roenteroloogi juurde. Kuid ka enesekatset võib kasutada: paariks nädalaks tuleks loobuda piimast, piimatoodetest ja piimaga val­mistatud toiduainetest, näiteks pagaritoode­test, vorstidest, piimašokolaadist jm. Kui sel­le aja jooksul seedehäired kaovad, siis võib ol­la üsna kindel, et süüdlaseks oli piim, täpse­malt piimasuhkur.

Seedehäirete vältimine

 

Piim on väärtuslik toiduaine, tahtis kaltsiu­miallikas, millest ei tohiks kergekäeliselt loobuda. Laktoositalumatusega seotud seedehäirete ärahoidmiseks on mitu võimalust.

• Piirata roosa piima tarvitamist. Kaks ku­ni kolm grammi laktoosi päevas enamas­ti vaevusi ei põhjusta. Igaüks saab katse­tades ise kindlaks teha, kui suurt piima­kogust ta talub.
• Eelistada hapupiimatooteid (jogurt, ko­hupiim, juust, hapukoor), sest nendes on vähe laktoosi (bakterid on selle osaliselt lagundanud) ja neid talutakse üldiselt hästi.
• Tarvitada vähe laktoosi sisaldavaid toi­duaineid, näiteks margariini. 
• Söömise ajal võib tarvitada laktaasikaps­leid.
• Hoiduda ravimeist (tablettidest ja pulb­ritest), mis täiteainena sisaldavad laktoo­si. Selle kohta saab andmeid ravimile li­satud infolehest või apteekrilt.
• Range piimata dieedi korral tuleks kalt­siumivajaduse rahuldamiseks süüa juustu (eelistada kõvu sorte) või tarvitada kalt­siumipreparaate.

Kui piimavaba dieet ei aita, siis peab arstiga nõu pidama, sest laktoositalumatus võib olla tingitud ka teraviljavalgu talumatusest.

Teraviljavalgutalumatus

 

Erinevalt piimasuhkrutalumatusest võib teraviljavalgutalumatus ehk tsöliaakia (kr koilia - koht, kõhuõõs) ilmneda juba imi­kueas, kui laps hakkab sööma teraviljasaa­dustest valmistatud putrusid. Seni rahulik ja rõõmus beebi muutub virisevaks ja kapriis­seks, tal tekivad kõhupuhitus ja gaasivalud ning söögiisu halveneb.

Lapsel areneb kestev kõhulahtisus ja väljaheide on halvalõhnaline. Tema kasvamine ja arenemine pidurduvad.

Enamasti avastatakse tsöliaakia siiski vane­mas eas, mõnikord alles vanuril. 

Haiged kae­bavad:

• ebamääraseid kõhuvaevusi: kõhulahti­sust, aga ka -kinnisust ning gaaside kogu­nemist soolestikku

• mõnikord kõhuvalu, iiveldust ja oksenda­mist.

Esinevad vitamiinide ja mineraalainete puuduse nähud. Tsöliaakia võib avalduda ka sügeleva villilise nahalööbena. Tsöliaatikutel on keskmisest sagedamini suhkurtõbe, kilpnäärmehaigusi, astmat ja heinanohu.

"Süüdi" on gluteen

 

Tsöliaakiat põhjustab teraviljas leiduv val­gusegu, millele on antud üldnimeks gluteen (ld gluten - liim). See valgusegu kahjustab peensoole hattusid, umbes 1 mm kõrgusi kindasõrmelaadseid limaskesta jätkeid, mis osa­liselt või täielikult hävivad. Gluteeni sisalda­vad nisu-, kaera-, rukki- ja odravalgud. Piir­kondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine.

Tsöliaakiasse haigestuvad inimesed, kellel on selleks pärilik eelsoodumus. Nendel käivitab gluteen peensoole limaskesta kahjusta­va immuunreaktsiooni. Iga kümnes tsöliaakiahaige veresugulane põeb sama haigust. Eestis esineb tsöliaakiat suhteliselt harva, aas­tail 1976-1989 diagnoositi seda 13 lapsel. Ilmselt oli tegemist aladiagnoosimisega, sest haigete sihikindlal otsimisel suurenes nende arv tunduvalt. Näiteks Soomes esineb tsöliaakiat ühel inimesel viiesajast, teiste uuri­jate andmetel isegi neljasajast.

Diagnoosimine ja dieetravi

 

Ainuüksi haigusnähtude järgi ei saa tsöliaakiat diagnoosida, sest need on liiga ebamäärased. Selleks on vaja uurida peensoo­le limaskestast võetud proovitükikesi ja ve­res leiduvaid gluteenivastaseid antikehi. Glu­teenitalumatuse diagnoos on kindel, kui proovitükikestes leitakse kohetunud soole­hatte. Gluteenivaba toitu süües peensoolehatud taastuvad.

Tsöliaakiat ravitaksegi gluteenivaba diee­diga, mida peab järgima kogu elu jooksul. 

Gluteenivaba dieedi korral on:

• KEELATUD nisu-, rukki-, odra- ja kae­ratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koo­gid, küpsised, vahvlid, kaerahelbed, man­na, makaronid, nuudlid, ka viljakohv, pelmeenid, keeduvorst jne
• LUBATUD riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi-ja puuviljad, marjad, mahlad, liha, või,munad, tee kakao, oakohv. Täpsed juhendid annab raviarst.

Gluteenivaba dieet parandab enesetunnet kiiresti. Ühe- kuni kaheaastase dieetravi jooksul ennistub peensoole limaskest täieli­kult.

Harri Jänes

Kodutohter  aprill 2004