Rinnapiimast
saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab lehmapiimast
vähem valku (1,2) : rinnapiimas 1,1%, lehmapiimas üle 3%, mistõttu
vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem . Rinnapiima
laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet
ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest,
peamiselt kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim
sisaldab ka aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel
algab piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning
tema seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos. Ka on väiksem
tõenäosus, et lapsel tekiks hüpernatreemia või hüpoklatseemia.
Rinnapiim
sisaldab tervet hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel
rinnaga toidetud imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku
ning hingamisteede haigusi. Samas demonstreerisid Howie et al., et rinnapiimaga
toitmine kaitses lapsi gastrointestinaalsete infektsioonide , aga mitte teiste
infektsioonide vastu, kusjuures näidati ka, et selline kaitse sooletrakti
infektsioonide vastu oli ainult siis, kui imetamist jätkati kauem kui 13
nädalat.
Rinnapiimas leidub:
- Sekretoorne IgA - peamine rinnapiimas leiduv immunoglobuliin. IgA ei absorbeeru imiku vereringesse, kuid toimib lokaalselt sooletraktis, inhibeerides või hävitades baktereid.
- Bifidafaktor - soodustab lapse soolestikus bifidobakterite kasvu, mis toodavad piim ja äädikhapet ning muudavad seega keskkonna happeliseks, inhibeerides enteraalsete patogeenide paljunemist. Need bakterid soodustavad ka mitme mineraalaine ja vitamiini (Ca, Fe, vitamiin D) omastamist ning mõnede vitamiinide (B grupi vitamiinid, vitamiin K) sünteesi.
- Komplement.
- Leukotsüüdid (makrofaagid, T ja B lümfotsüüdid, polümorfonukleaarsed leukotsüüdid.
- Piima lipiidid - inhibeerivad patogeenseid viiruseid.
- Lüsozüüm.
- Laktoferriin - inhibeerib enteraalseid patogeene.
Allergia
rinnapiimale on äärmiselt harv, samas kui lehmapiimale on allergilised 6%
imikutest, kusjuures see protsent võib olla isegi suurem allergia vähemilmsete
vormide puhul, nagu ninaverejooks või väikesed verekaotused soolde. Seetõttu, kui
perekonnas on teada tugevat toiduallergiat, tuleks kindlasti eelistada rinnaga
toitmist. Ka on näidatud teiste allergiate hilisemat ning kergema kuluga
teket. Tundlikul lapsel võib siiski allergiat tekkida, kui ema sööb suures
koguses selliseid toiduaineid nagu sokolaadi, pähkleid, tomateid, tsitrusvilju,
aga ka lehmapiima ning sellest valmistatud tooteid .
Rinnapiimas
on ka kirjeldatud unikaalset aminohapet tauriini ning selle võimalikku kasu
enneaegsete laste närvisüsteemi arengule. Lucas et al. (1990, 1992)
näitasid, et 120 enneaegse vastsündinu, keda toideti emapiimaga pudelist, IQ
oli 7,5-8 aasta vanuses keskmiselt 8 punkti kõrgem kui 90 vastsündinu IQ, keda
oli toidetud kunstlike toitudega.
Ema
türoksiin transporditakse rinnapiima ning see ennetab kretinismi arenemist, mis
tekib, kui lapsel ei diagnoosita hüpotüreoidismi esimeste sünnijärgsete kuude
jooksul. Ka on näidatud, et rinnapiimaga toidetud imikute äkksurma oht on
väiksem.
Paljude
aastate jooksul on ka uuritud rinnapiima kõrget kolesteroolitaset ning on
näidatud, et täiskasvanutel, keda lapsena toideti rinnaga, on märkimisväärselt
madalam kolesterooli tase veres kui kontrollpatsientidel, keda oli toidetud
pudeliga. Arvatakse, et lapse kokkupuutumine suurte kolesterooli
kontsentratsioonidega indutseerib ensüüme, mis on vajalikud edasises elus
toiduga saadava kolesterooli metaboliseerimiseks.
Nii
lapse- kui täiskasvanuea rasvumist võib seostada ületoitmisega varases
imikueas, kuid samas on näidatud, et see tekib jällegi harvem rinnapiimaga
toidetud imikutel.
Üks
olulisemaid põhjuseid, mis peaks julgustama naisi rinnaga toitma, on negatiivne
korrelatsioon rinnaga toitmise ja rinnavähi riski vahel. Rinnavähi risk alla 36
aastastel naistel vähenes imetamise kestuse suurenedes, kuid iga lapse
imetamine üle kolme kuu ei andnud lisakasu (United Kingdom National Case
Controlled Study Group 1993).
Lisaks
kõigile eeltoodud eelistele on imetamine oluline ka ema ja lapse vahelise
sideme tekkimises, seda peetakse ka hilisemate suhete õige kujunemise aluseks.
Ka aitab imetamine vältida uut rasestumist esimestel kuudel peale lapse sündi. Ka on rinnapiim odavaim ning alati kättesaadav toit.
Imetamine
peaks algama juba varsti peale sündi. Varasematel aegadel pandi vastsündinu
kohe ema rinnale, et indutseerida emaka kontraktsioone platsenta väljutamiseks
ning ka hemostaasi. Ühtlasi soodustab see ka ema ja lapse vahelise sideme
kujunemist.
---
Imetamisel
võib aga ka tekkida probleeme. Suurim põhjus imetamisraskuste või piima
produktsiooni häire tekkel on psühholoogiline: ema murelikkus, ärevus. See võib
olla tekkinud seoses hirmuga, et rind pole küllaldaselt suur või pole võimeline
tootma piisavalt piima (tavaliselt on see probleemiks esimese raseduse korral
või kui selline probleem on olnud eelmise lapse imetamisel) või ka teadlik või
alateadlik vastumeelsus imetamise suhtes.
Tekkiva stressiga kaasneb
katehoolamiinide produktsiooni tõus, mis inhibeerib müoepiteliaalsete rakkude
stimulatsiooni oksütotsiini poolt ning põhjustab vasokonstriktsiooni, mille
tulemusel väheneb nii oksütotsiini kui prolaktiini sattumine rinnanäärme
aatsinuse rakkudesse ning seega nende normaalne füsioloogiline funktsioon
häirub. Sellise probleemi parim ravi on nõustamine, harimine ja toetamine.
On tähtis teada, et rinna suurus pole piima tekkes oluline, lameda rinnaga
naised võivad toota sama palju piima kui suurte rindadega naised. 94% naistest
on võimelised tootma kvaliteetset piima kogustes, mis tagavad imiku optimaalse
kasvu ja arengu. Kui siiski on vaja kasutada ravimeid, siis võib selleks
tarvitada kloorpromasiini 25 mg 3 korda päevas 3-10 päeva jooksul. Ühelt poolt
see rahustab ema ning teisalt suurendab prolaktiini ning seega ka piima
produktsiooni . Samuti aitab ka kohvis ja tees leiduv teofülliin.
Varasematel
aegadel kasutusel olnud kõrge östrogeenisisaldusega rasestumisvastased tabletid
vähendasid samuti piima sekretsiooni. kuid seda toimet pole täheldatud
kaasaegsetel madala hormoonikontsentratsiooniga kombineeritud tablettidel.
Tugeval
suitsetajal (1 või rohkem pakki päevas) on veres nikotiini tase, mis on
küllaldane, et pärssida prolaktiini sünteesi ja vabanemist. Samuti on siis ka
rinnapiimas märkimisväärne nikotiini kontsentratsioon, seetõttu on suitsetamine
imetavale emale suhteliselt vastunäidustatud.
Piima
teke võib väheneda, kui ema ei saa toiduga piisavalt kaloreid ja toitaineid,
sageli seoses dieediga. Normaalse laktatsiooni jaoks peaks ema saama 3000 kcal
päevas. Imetamise ajal pole soovitav lahjenduskuuri ette võtta veel ka
sellepärast, et siis vabanevad rasvkoest sinna ladestunud keskkonnamürgid,
eeskätt kloreeritud süsivesinikud, mis võivad rinnapiimaga sattuda lapse
organismi.
Päevane
vajadus:
Varane rasedus Imetamine
Kalorid
(kcal) 2100 3000
Valk
(g) 55 85
Rasv
(g) 60 80
Süsivesikud
(g) 330 480
Kaltsium
(g) 0,8 1,3
Raud
(mg) 15 20
Vitamiin
A (TÜ) 5000 8000
Vitamiin
D (TÜ) 200 400
Harvadel
juhtudel võib oligo- või agalaktia põhjuseks olla, et hüpofüüs ei tooda
prolaktiini. See võib olla tekkinud sekundaarselt kas hüpotaalamus-hüpofüüs
haigustele või süpnnitusjärgsele hüpofüüsi nekroosile. Kui tekib kahtlus
sellisele seisundile, tehakse test kloorpromasiiniga, mida süstitakse 1 mg/kg
kehakaalu kohta ning määratakse siis seerumi prolaktiini kontsentratsiooni, mis
peaks kolme tunni jooksul vähemalt kahekordistuma. Sarnase provokatsioonitesti
võib teha ka 100 m g TRH-ga.
Üks
sagedasemaid imetamise ajal tekkivaid probleeme on mastiit, mille peamisteks
tekitajateks on S. aureus, Staphylococcus albus, Streptococcus pyogenes, E.
coli, Streptpcoccus pneumoniae, Candida albicans ja Blastomyces
dermatitidis, mis satuvad rinda kas kätelt või isegi lapselt. Kui tekib
piirdunud tihke punakas kolle ilma süsteemsete sümptomiteta (palavik, halb
enesetunne), on seda võimalik ravida soojaaplikatsioonidega ning imetamise
jätkamisega mõlemast rinnast. Kui tekivad süsteemsed sümptomid, on vajalik
antibakteriaalne ravi 7 kuni 10 päeva jooksul. Imetamise katkestamine ravi ajal
pole vajalik, seda tuleks jätkata mõlemast rinnast. Mõningatel juhtudel võib
aga mastiidist areneda abstsess, mis ei allu antibakteriaalsele ravile ning on
vajalik selle kirurgiline dreneerimine. Isegi sellisel juhul võib ema jätkata
rinnaga toitmist.
Imetamise
esimestel nädalatel on sagedaseks tüsistuseks rinnanibude valulikkus. Kui nibu
on lame või sissepoole pöördunud, ei ole imik võimeline korralikult imema. Kui
jätkata imetamist, tekivad lõhed, mis põhjustavad valu ning on ka heaks
sissepääsuteeks bakteritele. Paranemist soodustab, kui hoida nibu kuivas ja
kokkupuutes õhuga. Võib ka kasutada pehmendavaid aineid nagu lanoliin, A- või
D-vitamiinsalvid. Kuni nibu pole paranenud, tuleks imetamisel kasutada
nibukaitset või siis ka imetada senikaua ka ainult teise rinnaga.
Rinnaga
toitmise üks väheseid negatiivseid külgi on, et seda saab teha ainult ema,
samal ajal kui pudeliga toita võib igaüks. Ka võib imetamine olla probleemiks,
kui seda on vaja teha seltskonnas või mõnes avalikus paigas.
Ema ja ravimid
Kõik
ained, mida emale manustatakse, ei lähe tingimata otse rinnapiima. Aine
suhtelist kontsentratsiooni piimas väljendatakse piima/plasma suhtena ning
tavaliselt on see 0,005 kuni 0.05. Siiski sõltub ravimi tegelik hulk
rinnapiimas ema seerumisse imendunud ravimi hulgast, suhtelisest jaotumisest
ema seerumis, plasma puhastumise kiirusest ning produtseeritava piima hulgast.
Sellepärast piima/plasma suhe pole sama, mis protsent ema ravimiannusest, mille
saab imik. Tavaliselt ravimi protsent piimas on palju madalam kui piima/plasma
suhe.
Peale
selle sõltub ravimi hulk, mille saab laps, veel reast asjaoludest:
- Imiku vanus - vastsündinu, kes saab veel ternespiima, saab piima väga väikese koguse ning seetõttu ka väga vähe ravimit. Sama on ka vanemate, praktiliselt võõrutatud laste puhul, kes samuti saavad vähem piima ning seega ka vähem ravimit.
- Ravimi manustamise aeg - tuleb vältida ravimi sellist manustamist, et ravimi plasmakontsentratsiooni tipp ei langeks maksimaalse piima sekretsiooni ajale (söötmise ajal ja kohe pärast söötmist). Ravimeid oleks parim manustada 1 tund peale söötmist või näiteks öösel, kui laps sööb vähem.
- Tuleks valida ravimid, mis:
- on madalaima suukaudse biosaadavusega (9);
- kiiresti puhastuvad plasmast, on lühima poolestusajaga; vältida tuleks pikatoimelisi vorme;
- on plasmas seotud valkudega;
Tegelikult
oleks parim, kui ema ei imetaks ravikuuri ajal, aga see pole siiski tingimata
vajalik. Kuid kindlasti ei tohi imetada, kui emale on manustatud
radioaktiivseid aineid (tavaliselt diagnostilisel eesmärgil) .
